/nginx/o/2015/12/02/4759319t1h30ec.jpg)
Šotimaa Edinburghi ülikooli paleontoloogide sõnul leidsid nad Skye saarelt suure hulga hiidsisalike jälgi, nagu oleks seal kunagi toimunud nende loomade «disko».
Šotimaalt leiti hiidsisalike «disko»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šotimaal 170 miljonit aastat tagasi elanud sauropoodid jätsid sadu jälgi, millest osade diameeter ulatus 70 sentimeetrini, edastab Daily Mail.
Teadlaste sõnul on nüüdne leiupaik Šotimaal leitud hiidsisalikega seotud paikadest suurim.
Ekspertide hinnangul ei elanud need suured loomad ainult sisemaal, vaid ka rannaäärsetel soistel aladel, sest sellele viitab nüüdne leid. Need hiidsisalikud jätsid oma jäljed pehmesse pinnasesse, mis aja jooksul kivistus.
Šotimaa Edinburghi ülikooli uurijate teatel asus praeguse Skye saare alal miljoneid aastaid tagasi madal soolase veega laguun, kus need suured loomad kõndisid.
«Neid oli seal nii palju koos, nagu oleks toimunud pidu ja kõik liigutasid end pidevalt,» nentisid teadlased.
Jalajälgede analüüs lubab oletada, et Skye hiidsisalikud olid tuntud liikide nagu brontosaurus ja diplodocus esindajate kauged eellased.
Jalajäljed lubavad oletada, et need loomad kasvasid vähemalt 15-meetriseks ja kaalusid kümme tonni.
Jäljed jätnud sauropoodidel olid pikk kael ja saba, väike pea ning neli tugevat sammast meenutavat jalga, mille labaosa oli ümar.
Skye saarelt ja selle lähedastel aladelt on varem leitud hiidsisalike luu- ja hambafossiile, mille tõttu arvati, et seal liikusid kunagi sauropoodid. Nüüdne jäljeleid kinnitas seda.
Šotimaa ekspertide teatel on juuraajastu perioodist pärit hiidsisalikeleiud äärmiselt harvad.
Maailma teistest paikadest on samuti leitud jälgi, mille hiidsisalikud kunagi jätsid pehmesse pinnasesse. Skye leid kinnitas, et need loomad olid nii sisemaal kui rannaäärsetel aladel.
Šoti paleontoloogid ei avalikusta jälgede leiupaika, et seda massiliselt külastatama ei hakataks ja jäljed kahjustada ei saaks.
Maailma seni suurimad hiidsisalike jäljed avastati 2009. aastal Ida-Prantsusmaalt Jura mäestikuplatoolt. Jäljed, mille laius ulatus 1,5 meetrini, jätsid Prantsusmaa aladel 150 miljonit aastat tagasi elanud sauropoodid.
Tegemist oli hiidsisalikega, mis kasvasid kuni 23 meetri pikkuseks ja kaalusid kuni 40 tonni.