Ligi 70 aastat pärast balsapuust parve Kon-Tiki seilamist üle Vaikse ookeani Peruust Lihavõttesaarele, asusid uued vaprad seiklejad samale teekonnale.
Pildid ja video: Kon-Tiki seilab ligi 70 aastase vaheaja järel jälle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad lahkusid Peruu sadamalinnast Callaost nagu seda tegi 1947. aastal kuulus Norra maadeuurija ja kirjanik Thor Heyerdal oma meeskonnaga, edastab Daily Mail.
Nii nagu Heyerdali alus Kon-Tiki on ka nüüd kasutatavad alused balsapuust ning mille ehitamiseks kulus kuid, kuna kasutati konkistadooride eelset meetodit.
Aluse Kon-Tiki II ehitas selle norrakast kapten Oyvin Lauten jooniste järgi, mida kasutati originaal Kon-Tiki ehitamiseks.
Heyerdali eesmärgiks oli Kon-Tiki ekspeditsiooniga näidata, et kunagi liikusid inimesed Lõuna-Ameerikast Polüneesia saartele.
Heyerdal uuris enne ekspeditsiooni Peruu ja Polüneesia elanike iidsete aluste ehitust ning ehitas siis Kon-Tiki kasutades vaid balsapuud ja tollaseid looduslikke materjale.
Heyerdal ja ta meeskond lahkusid Peruust Callaost 28. aprillil 1947 ning läbisid 101 päevaga umbes 6880 kilomeetrit enne kui Tuamotu saarestikku kuuluva Raroia saare juures 7. augustil 1947 suure lainetusega karile sõitsid. Seega tõendas Heyerdal, et iidsel ajal võisid inimesed liikuda Peruust Vaikse ookeani saartele.
Kon-Tiki II meeskond koosneb 13 norrakast ja ühest peruulasest, kelle kasutuses on kaks alust – Kon-Tiki II ja Tupac Yupanqui. Nende aluste suurus on 16,5 meetrit korda 6,6 meetrit.
Aluste masti kõrgus on 15 meetrit. Purje pindala on mõlemal alusel 80 ruutmeetrit, samas kui Heyerdali Kon-Tikil oli vaid 25 ruutmeetrit.
Balsapalgid kinnitati üksteise külge samal iidsel meetodil, mida kasutati ka 1947. aastal.
Kon-Tiki II ekspeditsiooni alused lahkusid Peruust Callaost 1. novembril seilates Vaikses ookeanis asuva suure liikuva prügihunniku suunas.
Kui Heyerdalil ja ta meeskonnal oli oma aja parim varustus, mis saadi tänu USA sõjaväele, siis nüüdsetel meeskondadel on nutiseadmed ja päikesepaneelid. Nende eesmärgiks ei ole kiiresti mõnele saarele jõuda, vaid uurida merevees leiduvat prahti ja tõendada, et see kahjustab merekeskkonda.
«Maailmamere puhastamine prügist vajab eeltööd ning täpseid arvestusi, kui palju mikroplasti meres on ning milline see plasti on,» teatas nüüdse ekspeditsiooni juht Torgeir Saeverud Higraff.
Uut ekspeditsiooni rahastab Thor Heyerdali instituut, balsapuu bränd Airex Baltek Banova ning Norra veebifirma Opera Software, mille esindaja Hakon Wium Lie seilab alusel Kon-Tiki II.
Lie sõnul ei ole varem Peruu hoovust uuritud selle nurga alt, kui palju seal on plastprügi saastatust.
Mereteadlaste andmetel ulatub Vaikses ookeanis asuv suur liikuv plastikprügi ala USA läänerannikust Jaapanini. See on jagunenud kaheks osaks, läänepoolne ja idapoolne.
Kon-Tiki ekspeditsioonist on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme, kõige värskem linateos pärineb 2012. aastast ning see kandideeris võõrkeelse filmi Oscarile.
Kon-Tiki II lehekülge vaata siit.