Arheoloogid: mungad valetasid kuningas Arthuri matmispaiga kohta, et raha teenida

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paik Glastonbury kloostris, kuhu väidetavalt maeti kuningas Arthur ja kuninganna Quinevere
Paik Glastonbury kloostris, kuhu väidetavalt maeti kuningas Arthur ja kuninganna Quinevere Foto: Wikipedia.org

Briti Readingi ülikooli arheoloogid tegid neli aastat väljakaevamisi kuulsas Glastonbury kloostris, lootes sellega heita valgust keskajast pärit legendidele.

Glastonbury puhul on tegemist Ühendkuningriigi vanima kloostri ja kirikuga ning legendi kohaselt olevat sinna maetud kuulus kuningas Arthur ja ta kaasa Guinevere, edastab foxnews.com.

Arheoloogide sõnul ei kinnitanud väljakaevamised seda legendi, vaid legendi lasid raha teenimise eesmärgil liikvele 12. sajandi mungad.

Glastonbury kloostris lahvatas 1184. aastal tulekahju, mis hävitas suurema osa hoonetest ja reliikviatest. Munkadel oli vaja kloostri üleehitamiseks raha ning jõukate palvetajate ligimeelitamiseks võeti kasutusele kuningas Arthuri legend.

Arheoloogide sõnul leidsid nad paigast, kuhu munkade teatel maeti kuningas Arthur, vaid augu, kus olid põlenud ehitiste jäänused.

«Kui mitmetel teistel legendidel on tõepõhi all, siis Glastonbury omal kuningas Arthuri ja kuininganna Quinevere´i kohta mitte. Mungad mõtlesid selle välja, et raha teenida,» selgitas juhtivarheoloog Roberta Gilchrist.

Arheoloogilised väljakaevamised tõid kloostri alal päevavalgele palju klaasesemeid ja klaasijäänuseid, millest vanimad pärinevad aastast 600.

Lisaks leiti ka savikanne ning nende uurimine näitas, et neis oli kunagi veini. Oletatakse, et see pärines Prantsusmaalt või Hispaaniast.

Wikipedia: kuningas Arthur on keskaja Lääne-Euroopa kirjanduses legendaarne Inglise kuningas. Traditsiooniliselt dateeritakse kuningas Arthuri valitsusaeg 5. sajandi lõppu ja 6. sajandi algusse.

Keskaegsete rüütliromaanide väitel kaitses kuningas Arthur 6. sajandil koos oma vägedega rooma-keldi Inglismaad saksi sissetungijate vastu.

Arthuri legendis on põimunud rahvaluule ja kirjandus ning tänapäeval on tema ajalooline olemasolu kahtluse alla seatud.

Glastonbury klooster asub Inglismaal Somersetis ning kuulub Briti pärandi nimekirja.

Klooster asutati seitsmendal sajandil ja laiendati kümnendal sajandil enne kui enamik kloostrist 1184. aastal tulekahjus hävines. Klooster ehitati uhkemana ja suuremana üles 14. sajandil ning Glastonburyst sai Inglimaa jõukamaid kloostreid.

Kuningas Henry VIII käsul lõpetati katoliku kloostrite tegevus usu-uuenduste käigus, kui Inglismaal sai valitsevaks anglikaani kirik.

Glastonbury viimane abt Richard Whiting hukati 1539. aastal süüdistatuna riigireetmises.

Alates 12. sajandist seostatakse Glastonbury kloostriga legendaarset kuningas Arthurit. Kristlike legendide kohaselt olevat selle kloostri asutanud hoopis Joosep Arimaatiast, kes oli jõukas kaupmees ja Jeesuse jünger.

Tagasi üles