/nginx/o/2010/11/15/466715t1h3f9d.jpg)
USAs avalikustati raport, mille kohaselt pärast Teist maailmasõda anti selles riigis paljudele natslikele sõjakurjategijale asüüli.
Raport: natsidele anti USAs asüüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Justiitsministeerium varjas siiani sellel teemal 2006. aastal valminud 600-leheküljelist raportit, kirjutab The Telegraph.
Justiitsministeeriumi eriuuringute amet leidis, et sõjakurjategijatele anti USAs varjupaik ning seda kõrgete riigiametnike teadmisel ja nõusolekul.
«USA on alati olnud uhke selle üle, et riik on pakkunud tagakiusatutele paremat elu. Kuid mingil määral on see andnud parema elu ka sõjaroimaritele,» seisab raportis.
USA luureohvitserid aitasid 1954. aastal USAsse pääseda näiteks juudi probleemi lõpliku lahenduse väljatöötanud Adolf Eichmanni ühte lähimat kaastöölist Albrecht Otto Von Bolschwingi.
CIA memos seisab, et Von Bolschwing pidi eitama igasugust seost natsidega, et ta minevik ta järgnevat elu ei varjutaks.
Justiitsministeerium jõudis sakslase jälile 1981. aastal ja tahtis ta USAst välja saata, kuid enne ta suri.
Teine juhtum oli natsiteadlase Arthur Rudolphiga, kes oli Mittelwerki laskemoonatehase juht. Ta toodi USAsse 1945. aastal operatsiooni Paperclip käigus. See operatsioon nägi ette natsi-Saksamaal teadlaste palkamist USA teenistusse.
Hiljem paljastus, et Rudolph kasutas Mittelwerkis rohkem juudi orjadest tööjõudu kui ta CIAle tunnistas. Kui justiitsministeerium tahtis Rudolphi 1983. aastal USAst välja saata, takistasid seda kõrged luureametnikud.
Kolmas juhtum oli endise Relva SSi (Waffen SS) sõduri Tscherim Soobzokoviga, kelle kohta puudub CIA ja FBI dokumentides ta natsimineviku kohta informatsioon.
Raportis seisab, et CIA soovitas mehel USAsse saabumisel oma suud mineviku kohta mitte paotada.
Raportis on ka detailne informatsioon Dr. Surma ehk kurikuulsa natsiarsti Josef Mengele jahtimise kohta. Mengelet taga ajanud spioonid kasutasid juhtlõngadena väidetavalt Menegele poolt kirjutatud kirju ja Saksamaa hambakaardi registrit. Samuti oli ameeriklaste valduses skalbitükk, mis arvati kuuluvat Mengelele.
Pärast DNA-testide väljatöötamist aitas see skalbitükk teha kindlaks, et Mengele elas Brasiilas. Ta suri seal 1979. aastal, ilma et oleks kunagi jalga USA pinnale tõstnud.
USA justiitsministeerium on riigi pinnalt endiseid natse jahtinud alates 1979. aastast, mil loodi vastav osakond. Siiani on kindlaks tehtud mitusada endist natsi, kellelt on USA kodakondsus ära võetud ning kes on USAst välja saadetud.