Naine jäi mustlaste holokaustist ellu, kuid nüüd kerjab Stockholmi tänavatel

Foto: Vida Press

Rumeeniast pärit mustlanna jäi Teise maailmasõja  mustlaste holokaustist ellu, kuid nüüd hoiab endal elu sees Rootsi pealinna Stockholmi tänavatel kerjamisega.

Rootsi väljaanne Aftonbladet intervjueeris Papusa Ciuraruat, kes enda sõnul on 81-aastane.

Tema sünniaja kohta puuduvad täpsed andmed, millest esmastel andmetel sündis ta 1945. aastal, kuid oletatakse, et selle sai ta sõjajärgses kaoses.

Suurema tõenäosusega võib mustlanna olla sündinud 1934. aastal ehk ta on nüüd 81-aastane.

Ciurarua sõnul tahaks ta kerjata söögikohtades, kus on soojem, kuid teenindajad ajavad ta tavaliselt välja, kuna ta peletab kliente.

Naise sõnul sündis ta Kirde-Rumeenias ning elas tavalist mustlaselu. Ta pere liikus hobuvankritega ja korjas metallesemeid, mida nad müüsid.

Ühel talvisel päeval 1942. aastal avas Rumeenia politsei nende laagris tule. Ciurarua ema ja isa peitsid lapsed oma seljataha, et nende elu päästa.  

Natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri liitlaseks olnud Rumeenia diktaator Ion Antonescu otsustas vabaneda ta riigis olnud mustlastest. Mustlanna sõnul võeti ta perelt vara ära ning nad sunniti surmamarsile praeguses Moldovas asuvasse Transnistriasse.

«Mäletan, et ema kandis mind kukil. Me ei teadnud, kuhu me liigume või mis meist saab,» meenutas mustlanna.

Talle kui lapsele jäid karmid mälestused inimestest, kes surid nälja, külma ja haiguste tagajärjel. Tema kuuest vennast-õest jäid alles vaid tema ja veel üks õde.

Pärast kahte aastat Transnistrias sundis Nõukogude Liidu Punaarmee mustlasi minema tagasi Rumeeniasse. Toimus jälle sunniviisiline ümberasustamine, mille käigus hukkus palju inimesi. Mustlased pidid Rumeenias uuesti nullist alustama.

Sellel edasi-tagasi marsil Euroopa ühest piirkonnast teise suri väga palju mustlasi, kuid elu kaotanute täpne arv ei ole teada. Kinnitamata andmetel on see üle 100 000 inimese.

Papusa Ciurarua abiellus Rumeenias mustlasega ja sai 12 last, kellest üheksa on seni elus. Ta jätkas pärast Teist maailmasõda metallesemete korjamise ja müügiga nagu oli ta pere seda teinud enne sõda. Kord läks äri hästi, siis aga halvasti.

«Elu on nagu ilm, mis pidevalt muutub,» tõdes elutark naine.

Läbi mitmete seikluste jõudis mustlasnaine kaks aastat tagasi Rootsi, kus ta koos paljude teiste mustlastega tegeleb kerjamisega.

«Mul on Rumeenias lapselapsed, kelle pärast ma Rootsis kerjan. Tahan, et nad saaksid hea hariduse. Rumeenias ei abista meid mustlasi mitte keegi,» teatas eakas mustlanna.

Ciurarua teatel teenib ta kerjates päevas keskmiselt 30 – 40 Rootsi krooni (3 – 4 eurot).

«Inimesed on suvel heldekäelisemad kui talvel, kuid on ka neid rootslasi, kes on andnud suuri summasid,» nentis sisserännanu.