Neitsitorni muuseumkohvik avas reedel, 27. novembril näituse «Neitsitorn kui armas kodu». Näitusel on väljas baltisaksa päritolu Berend von Bocki ainulaadsed fotod tema pere argielust Neitsitorni kodus ja Tallinna linnavaadetest aastatest 1935-1939.
Galerii! Neitsitornis avatati unikaalne fotonäitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neitsitorn ja sellega piirnev Taani kuninga aed on aegade jooksul läbi teinud suuri muutusi. Keskaegne kaitsetorn sai kannatada 16. sajandi sõdades ja kujundati 19. sajandi algul ümber elamuks, ümbritsevast alast sai viljapuude, marja- ning ilupõõsastega idülliline koduaed. Teiste seas on Neitsitorni kohal seisnud elamus elanud ja töötanud kunstnikud Kristjan ja Paul Raud ning arhitekt ja kunstnik Karl Burman. 1930. aastatel elas majas Berend Wilhelm Valentin von Bock (1893–1945) perekonnaga. Siin Toompea kaguküljel, iidse linnamüüri ja kõrgete puude varjus kulges kahe peretütre, Anneliese ja Kitty muretu lapsepõlv. Tallinnas ärijuhina töötanud pereisa kirglikuks harrastuseks oli fotograafia. Tema ainulaadsed pildid peegeldavad pere kodust elu, laste mänge ja askeldusi ning ajastu argiolustikku. Omaette väärtuseks on Tallinna Fotoklubi liikme von Bocki Tallinna vaated.
Idüllilisele elule saabus järsk lõpp, kui von Bockid lahkusid 1939. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist. Õnneks on väheste sõjakeerises säilinud asjade seas ka Berend von Bocki fotokogu ja kaamerad. Tänu tema hobile on killuke sellest kadunud maailmast fotodel säilinud.
Näitus Neitsitorni muuseumkohviku teise korruse galeriis mälestas Berend von Bocki, kelle surmast Venemaa vangilaagris 23. novembril 1945 möödus tänavu 70 aastat.