Lääneriikides on suurem tõenäosus hukkuda liiklusõnnetuses, kui terroristide käe läbi

Foto: Vida Press

Terroristide eesmärgiks on tekitada segadust ja külvata hirmu, kuid võrreldes Lähis-Ida ja Aafrikaga pannakse läänes terrorirünnakuid toime harva.

Sel aastal on terroristid tapnud Prantsusmaa pealinnas kontserdi – ja restoranikülastajaid ja karikaturiste ning nende juhtumite tõttu nõutakse kogu Euroops turvameetmete karmistamist, edastab iltalehti.fi.  

Terrorismiekspertide hinnangul tehatakse aina enam investeerida julgeoleku suurendamisse, kuid raha  ja tänapäeva nutiseadmed ei pruugi terroriste takistada.

Viis fakti nüüdisaegse terrorismi kohta:

Terroristide ohvriks sattumine on võrdlemisi ebatõenäoline: Prantsusmaal on sel aastal hukkunud terrorirünnakutes 147 inimest, tegemist on rünnakutega, mida just sageli ette ei tule.

Ekspertide hinnangul on lääneriikides terrori tõttu hukkumise tõenäosus minimaalne. Euroopa Liidu riikides hukkus Europoli andmetel 2014. aastal terroristide käe läbi neli ja 2013. aastal seitse inimest.

Pärast 2000. aastat tehtud rünnakutes hukkunutest vaid 2,6 protsenti on saanud surma lääneriikides. Kui jätta välja 22. septembri 2001 rünnakud USAs, siis langeb läänes hukkunute protsent 0,5ni.

Võrdluseks: 2013. aastal hukkus Euroopa Liidu riikides liiklusõnnetustes 25 938 inimest. Seega saab öelda, et mõnel pool Euroopas on suurem tõenäosus kaotada elu liiklusõnnetuses, kui terrorismirünnakus.

Terrorism on siiski mitmetes sõja ja relvakonfliktide all kannatavates riikides tõsine probleem. Näiteks Aafrikas Nigeerias külvab hirmu äärmusrühmitus Boko Haram ning Süürias ja Iraagis tegutseb Islamiriik, mille võitlejad tapsid ja hukkasid möödunud aastal rohkem kui 12 700 inimest.

Terrorirünnakuid on raske ennetada ja takistada: Ühendkuningriik teatas pärast Pariisi terrorit, et tõstab terrorismi tõrjumiseks ette nähtud summat kolmandiku võrra. Prantsusmaa aga palkab lisapolitseinike, kes tegelevad eelkõige terrorismitõrjega.

Luure- ja politseiekspertide teatel on vaid jälgimise ja info analüüsimise abil raske terrorirünnakute plaanimise jälile jõuda.

Tehti uuring, mis näitas, et ühe isiku ööpäevaringne jälgimine nõuab 30 – 40 oma ala spetsialisti.

Prantsusmaa julgeolekuametis tegeleb jälgimisega umbes 500 – 600 inimest. Amet on koostanud nimekirja neist 11 000 isikust, keda peetakse rahvuslikule julgeolekule ohuks.

Teisalt on Prantsuse luure ja politsei hoidnud alates 2013. aastast ära viis terrorirünnakut. Ennetamises on mänginud rolli varasemate rünnakute järgselt tabatud terroristidelt saadud info.

Piiride sulgemine ei aita: näiteks USA vabariiklased nõudsid pärast Pariisi terrorit, et Süüria põgenikele tuleks piirid sulgeda, kuna nendega kaasneb terrorioht. Samasugusel seisukohal on ka Poola ja Ungari võimud.

Terroriekseprtide arvates ei aita piiride sulgemine terrorismi ennetada. Pariisis 13. novembril aset leidnud rünnaku peaorganisaator oli Belgia kodakondsusega Abdelhamid Abaaoud, kes sündis ja kasvas üles Belgias Molenbeekis. Pariisis rünnakuid korraldanutest veel neljal oli Prantsusmaa kodakondsus.

Viimaste aastate ühe suurema terrorirünnaku taga oli läbi ja lõhki norrakas Anders Behring Breivik, kes tappis 2011. aasta juulis Olsos ja Utøya saarel 77 inimest.

Terroristid teevad kättemaksurünnakuid: terroristid on osavad provokaatorid ja rünnakute organisaatorid. Kui USA kuulutas pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid terrorismi vastu sõja ja vangistas terrorismis kahtlustavaid, siis äärmusrühmitused kasutasid kohe seda ära, käivitades omapoolse propagandasõja.

Terroristidele tulevad kasuks ka põgenike vastu suunatud vägivald ja kõrvaletõrjumine, kuna nemad saavad siis näidata, et pakuvad tõrjututele kaitset.

Islamiriigi eesmärkideks on nii terrori külvamine, kui ka erinevate rahvusgruppide üksteise vastu ässitamine.

Islamiriigi propagandaväljaanne Dabiq teatas, et neil tuleb lüüa kiil lääneriikide enamuse ja neis riikides asuva moslemivähemuse vahele.

Pärast Pariisi rünnakuid on toimunud mitmeid moslemite vastaseid vihakuritegusid, millest osad oleks võinud lõppeda surmaga.

Radikaliseerumist saab ennetada: Islamiriik lubab oma propagandavideotel välisriikide noortele austust ja kuuluvustunnet ning soovitavad neil Süüriasse reisida. Nende propaganda sihtmärgiks lääneriikides on just kõrvaletõrjutud ja end üksikuna tundvad noored, kes tahavad end näidata, kätte maksta ja proovile panna.

Taanis on käivitatud radikaliseerumise ja äärmusluse levimise vastane programm, milles sellised noored saavad mentorid, kes neid jälgivad ja juhendavad. Selles projektis osalevad ka Taani mitmed mošeed.

Süüriast Islamiriigi juurest tagasi saabunud noortele on oma intergratsiooniprogramm, mille abil neist uuesti «taanlased» tehakse. Selles saavad osaleda vaid need endised džihadistid, kes ei ole sõjakuritegusid korda saatnud.

Taani ennetusprogramm tundub olevat edukas. Kui 2013. aastal läks Taanist Süüriasse sõdima 30 noort, siis möödunud aastal vaid üks ning sel aastal kaks isikut.

Sellise radikaliseerumise ennetusprogrammi tahavad käiku lasta ka Soome, Rootsi ja Norra.