Video: Marsist saab tulevikus rõngasplaneet

Marsi kuu Phobos Foto: SCANPIX

USA California ülikooli astronoomide sõnul võib Marsist saada tulevikus rõngasplaneet, meenutades siis mõnevõrra Saturni.

Arvatakse, et järgneva kümne miljoni aasta jooksul millalgi võib Punane planeet põrgata kokku oma kuu Phobosega, mille tagajärjel tekib kuu jäänustest planeedi ümber ring, edastab foxnews.com.

Uurimine näitas, et iga aastaga liigub Phobos Marsile lähemale, mis tähendab seda, et Marss tõmbab  oma gravitatsiooniga kuud aina tugevamalt ligi.

Osa teadlaste sõnul tekib Marsi ja Phobose kokkupõrge, kuid nüüdse uuringu kohaselt võib kuu juba varem Marsi gravitatsiooni tõttu õhku lennata.

«Marsi gravitatsioon mõjutab Phobost ning kui see kuu on liiga nõrk, siis ta lihtsalt murdub osadeks,» teatas California ülikooli teadlane Tushar Mittal.

Marsi kuud Phobos ja Deimos said nime Vana-Kreeka jumala Arese (Vana-Rooma sõjajumal Marss) laste järgi.

Phobos asub Marsile lähemal kui Deimos ja ta liigub kiiresti, olles ööpäeva jooksul nähtaval kahel korral.

Iga sajandiga liigub Phobos Marsile lähemale kaks meetrit, mille tõttu saab oletada, et 30–50 aasta pärast tekib sel kuul Marsiga kokkupõrge.

Mittal ja ta kolleeg Benjamin Black tegid arvutisimulatsiooni, näidates et kuud võib ees oodata ka teistsugune saatus.

Ei pruugi tekkida võimast Marsi ja Phobose kokkupõrget, vaid Marss lõhub Phobose oma gravitatsiooniga.

Mittal ja Black uurisid ka seda, kui suurele gravitatsioonile Phobos vastu peaks ning kuidas see mõjutaks tema struktuuri.

Leiti, et Phobos on oma koostiselt üsna poorne ning mingite kosmiliste jõudude ja objektide tõttu kannatada saanud.

«Võib oletada, et see kuu ei ole täiesti tugevast materjalist ega ka täiesti «prügihunnik». Phobose poorsus võis aidata tal kunagi ellu jääda, kuid tulevikus enam mitte,» teatas Mittal.

Arvutisimulatsioon näitas, et poorne Phobos võib Marsi gravitatsiooni tõttu lennata laiali millalgi 20–40 miljoni aasta pärast, moodustades Punase planeedi ümber kivimirõnga.

Kivimirõngas liigub pärast teket Marsile lähemale ja jätkab aeglaselt ringjat liikumist. Millalgi  1–100 miljoni aasta pärast aga võivad Phobose osakesed kukkuda Marsi ekvaatori alale.  

Teadlaste kinnitusel on Phobos ainus seni teadaolev kuu, mis liigub oma planeedi suunas. Nad jätkasid, et Phobos annab uut infot meie päikesesüsteemi algusaja kohta ning ka nende seniteadmata kuude kohta, mis võisid ammu aega tagasi hävineda.

Phobos koosneb tumedast materjalist, mis ei peegelda  kuigi hästi valgust ning seega on Maalt ilma eriteleskoobita seda raske märgata. Kui Phobos lendab tükkideks ja Marsi ümber tekib ring, siis on seda ringi paremini näha kui praegust tervet Phobost. Seda muidugi juhul, kui nii pika aja järel Maal ikka veel elu ja inimesi on.

Mittal lisas, et Marsile lendamine võib kauges tulevikus kivimiringi tõttu raskeks osutuda ning Marsi ekvaatorialale kukkuvad osakesed kahjustada seal olevaid inimasulaid.