Raha ei tee alati õnnelikuks

"Sotsiaalvõrgustik". Foto: promo

„Sotsiaalvõrgustik”
Osades Jesse Eisenberg, Andrew Garfield, Justin Timberlake, Rooney Mara.
Lavastanud David Fincher.
2 tundi.
Hinnang: väga hea.
Vaata kinode kavasid siit.

On linateoseid, mis põhinevad inspireerivatel, lausa suurepärastel ideedel, ning on filme, mille algupära kohta ei saa midagi positiivset, veel vähem head öelda. Kui paar aastat tagasi hakkasid levima kuuldused, et ideenappuse küüsis vaevlevas Hollywoodis peetakse plaani populaarne internetiportaal Facebook suurele ekraanile tuua, sügas enamik inimesi ilmselt nõutult kukalt, sest keegi ei kujutanud päris selgelt ette, kuidas mingisugusest võrguleheküljest midagi vaatamisväärset teha.

Irvhambad käisid välja isegi idee, et järgmiseks võiks ette võtta värvi kuivamise jäädvustamise filmilindile või näidata kõikjal maailma kinodes plastiliini voolimist.

Linateose autorid õnneks end potentsiaalse publiku negatiivsest vastukajast häirida ei lasknud, sest nemad teadsid, mida nad teevad. Mitte filmi internetis asuvast suhtluskeskkonnast nimega Facebook, vaid inimestest selle taga. Ja nende lugu, tuleb tunnistada, on juba jutustamist väärt.

Linateose aluseks on Ben Mezrichi raamat „The Accidental Billionaires: The Founding of Facebook, A Tale of Sex, Money, Genius, and Betrayal” („Juhuslikud miljardärid: Facebooki asutamine, lugu seksist, rahast, geniaalsusest ja reetmisest”), mis räägib tänapäeva ühe menukama sotsiaalmeedia avaldumisvormi asutamisest.

Loo keskmes on noor Harvardi tudeng Mark Zukerberg (Jesse Eisenberg), kes teeb poolkogemata valmis viimase aja populaarseima võrgulehekülje. Loomulikult kaasneb sellega hulk probleeme, mille hulgast ei puudu alkohol, narkootikumid, kiibitsemine ega reetmine, sest millal varem on raha, eriti veel suurtes kogustes, kedagi õnnelikuks teinud.

Õnnelikumaks küll, aga see on juba teine teema.

Kindlasti pole Facebooki loomise toomine kinolinale lihtne. Teema on aktuaalne ja kõik sellega seotud tegelased täies elujõus, võimelised oma arvamust avaldama.

Tõenäoliselt sellepärast on filmi lavastaja ja stsenarist läinud lihtsama vastupanu teed ning asendanud teadlikult ajaloolise täpsuse loomingulise vabadusega. See tähendab, et kõike, mis ekraanil juhtub, ei tohi võtta absoluutse tõena, vaid suhtuda sellese pigem kui tõe essentsi. Arvestades linateose sõnumit, on selline lähenemine igati õigustatud.

„Sotsiaalvõrgustik” ei keskendu ainult Facebookile, vaid kõikidele inimestevahelistele suhetele, mis moodustavadki sotsiaalse võrgustiku.