Video: Norra Teravmägede saarestikust leiti ürgvana troopiline mets

Teravmägede devoniajastu mets Foto: Youtube

Briti Cardiffi ülikooli teadlased avastasid Põhja-Jäämeres Norrale kuuluvast Teravmägede saarestikust fossiilise troopilise metsa jäänused.

Tegemist on alaga, mis umbes 380 miljonit aastat tagasi asus ekvaatori lähistel, edastab Live Science.

Teadlaste arvates on tegemist maailma vanima metsaga, mis kunagi aitas meie planeedi atmosfääris vähendada süsinikdioksiidi.

Need puud pärinevad devoniajastust (416 – 358 miljonit aastat tagasi), mil Maale tekkisid esimesed suured puud  ning siis sai nende puude fotosünteesi tõttu alguse ka kliima jahedamaks muutumine.

Cardiffi ülikooli teadlasele Chris Berryle hakkas Treravmägede iidne mets huvi pakkuma pärast seda, kui ta kuulis metsast Saksa kolleegilt, kes oli Teravmägedel töötanud.

Berry kinnitusel on Norrale kuuluval arktilises saarestikus selgeid jälgi iidse troopilise metsa kohta.

«Olen töötanud mitmete devoniajastu metsajäänustega ning loonud tükkidest pildid, millised need puud võisid kunagi välja näha. Fragmendid on huvitavad, kuid terved tüvejäänused ja kännud on veelgi põnevamad,» teatas Berry.

Berry kolleeg John Marshall Southamptoni ülikoolist arvutas välja Teravmägede metsa vanuse kivimites ja pinnase leiduvate eostejäänuste põhjal.

Ilmns, et Teravmägede mets on seniarvatust 20 miljonit aastat vanem.

Marshall ja Berry said aru, et nad uurivad midagi, mis pärineb Maa metsade algusajast.

Oletatakse, et tegemist oli metsase alaga, mille suurus oli üks kilomeeter korda viis kilomeetrit. Nüüdisajaks on seal fossiilset metsa alles vaid paar ruutmeetrit.

Berry sõnul on kivisel pinnasel mitu kihti fossiliseerunud puid.

Enne mandrite liikumist oli see mets tollase Maa ekvaatorile lähemal, kuid Teravmägede iidne mets ei meenuta tänapäeva troopilisi metsi.

380 miljonit aastat tagasi kasvasid Maal eelkõige eostaimede, hiiglaslike sõnajalgade metsad. Tänapäeval kasvab Maal umbes 1200 liiki sõnajalgu.

Teravmägedel kasvasid sõnajalapuud kuni nelja meetri kõrguseks ning puud asusid väga tihedalt, kuna nende vahe oli umbes 20 sentimeetrit.

Teadlaste sõnul ammutasid need suured taimed atmosfäärist suuremas koguses süsinikdioksiidi kui varasemad märgatavalt väiksemad taimed.

Treavmägede iidne fossiilmets ei ole Maal ainus, mis on säilinud devoniajastust. Berry teatel asub USAs New Yorgi osariigis Gilboas veel samasugune, mõnevõrra vanem iidne mets.

Kuid USAs asuva metsas on teistsugused puud ja taimed, sest need meenutavad väga tänapäeva palme. Sõnajalgu või sõnajalgade ja palmide segu meenutavaid taimi on seal vähe.

Gilboa iidsete taimedega sarnaseid taimi aga ei leidu Teravmägedel.

«Selle põhjalt saab järeldada, et Maal tekkisid korraga erinevate puuliikidega metsad,» teatas Berry.