Briti Middlesexi ülikooli psühholoogide arvates võis renessansskunstniku Leonardo da Vinci geeniaalsuse taga olla see, et ta oli düsleksik.
Leonardo da Vinci oli geniaalne tänu düsleksiale?
Sama probleem oli ka 20. sajandi kuulsal Hispaania kunstnikul Pablo Picassol, kirjutab Daily Mail.
Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.
Mõiste on tuletatud vanakreeka keelest - eesliide dys tähistab häiret, lexis tähendab sõna või kõnet.
Teadlased tegid katse 41 mehe ja naisega, kelle puhul uurini nende nägemist ja ruumilist taju. Pool katsealustest olid düsleksikud, kellel oli hääldamise ja lugemise kui ka kirjutamisega raskusi.
Düsleksikutest mehed suutsid mitte düsleksikutest meestest paremini neile antud teste teha. Näiteks suutsid düsleksikud virtuaallinnas paremini liikuda ja teed leida.
Uurijate arvates on sellele mitu seletust, kaas arvatud see, et düsleksikutel on lugemishäire tõttu parem tunnetus ja taju.
«Paljud düsleksikud lahendavad probleeme, mitte rääkides, vaid mõeldes ja tegutsedes. See näiteks kehtib kunstnike kohta, kellele probleemi tõttu arenevad välja teatud oskused,» selgitas uurija Nicola Brunswick.
Ta lisas, et varasemad samalaadsed katsed olid nii-öelda paberi ja pliitasi katsed, mis ei andnud tegelikus elus hakkama saamise kohta just palju informatsiooni. Nüüdne uuring näitas, et oma erilise taju ja tunnetuse tõttu suudavad düsleksikud päriselus paljude asjadega paremini hakkama saada kui teised.
Teadlase sõnul oli peal da Vinci ja Picasso düsleksia ka Auguste Rodinil ja Andy Warholil.
Da Vinci kannatas oletatavalt veel ka aktiivsus-tähelepanuhäire (ADHD) all ning kirjutas oma märkmeid valepidi ehk paremalt vasakule.
Picassol oli suuri raskusi lugema õppimise ja koolitöödega üldse.
Kuulsatest teadlastest oli düsleksia näiteks Thomas Edisonil ja Michael Faradayl.