Huvitav küsimus. Eile õhtul tegi meie buss peatuse ning kogu meeskond läks restorani/baari õhtust sööma. Me olime seal kaks tundi ja ma märkasin muusikakanalit vaadates, et üheski videos polnud kitarri ega kitarristi. Ma julgeksin väita, et populaarses muusikas on elektrilise kitarri päevad loetud. Hetkel on 21. sajand ja ajad muutuvad.
Mis on kõige veidram asi, mida olete kontserdil näinud või teinud?
Pärast 34 aastat tuuritamist ning rohkem kui 60 riigi külastamist olen ma näinud palju asju. Mõni sündmus ei unune kunagi, nagu noorpaar, kes vahetas abieluvandeid meie laval. Mõningaid juhtumeid sooviksin unustada, nagu fänni laiba nägemine, kes minu ees põrandal verest tühjaks jooksis.
Te kõik olete maailmas ringi reisinud. Millises riigis on kõige parem publik?
Parimat publikut on raske nimetada. Iga riik on erineva kultuuriga ning juba niisama unikaalne. Mulle isiklikult meeldib näiteks täielik kirg, mis valdab Kreeka publikut kontserdi ajal. Ma armastan, kuidas jaapanlased ootavad viimase noodi kõlamiseni enne, kui aplodeerima hakkavad ning möll mis käib kaasas Norra kontsertidega.
Mida ootate teie esmakordselt Eestit külastades ning mida võib publik oodata teilt?
Ma üritan elada oma elu ilma liigsete ootusteta, niivisi olen alati üllatunud.
Me kanname ette terve albumi «Operation: Mindcrime 1», millele järgneb valik lugudest teistelt plaatidelt. Lisaks mängime ette ka mõne loo uuelt plaadilt «The Key».
Geoff Tate vallandati Queensrÿche’ist 2012. aastal bändisiseste lahendamatute lahkhelide tõttu. Järgnenud seebiooperliku kohtudraama tulemusena omandas mees nii oma endise bändi epohhiloovate kontseptalbumite «Operation: Mindcrime» (1988) ja «Operation: Mindcrime II» (2006) esitamislitsentsi kui õiguse ristida oma uus grupp nende albumite järgi. Tänavu septembris ilmus Operation: Mindcrime debüütkauamängiv «The Key», mida tutvustava tuuri raames pühapäeval ka Rock Cafesse jõutakse.