Eesti Muusikaauhinnad 2020

70 aastat tagasi algas Nürnbergi protsess

Nürnbergi protsess

FOTO: Wikipedia.org

Täna 70 aastat tagasi algasid Saksamaal Nürnbergis Justiitspalees kohtuprotsessid, millest kõige tähtsam oli sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal, kus mõisteti kohut 24 Saksamaa riigimehe ja sõjaväelase üle.

See ajalooline protsess kestis 20. novembrist 1945 kuni 1. oktoobrini 1946, edastab The Local.

Saksamaal on seni jätkunud üle 70 aasta tagasi toime pandud sõjakuritegude protsessid, kuid aeg hakkab otsa lõppema, sest kohtu alla antavad on juba eakad.

Novembris 1945 oli Nürnbergis rahvusvahelise sõjatribunali ees mitte 24, vaid 21 natsiliidrit. Tribunali moodustasid võitjariigid USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit ja Prantsusmaa.

Kanada Quebecki ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Fannie Lafontaine´i sõnul oli Nürnbergi protsesside puhul tegemist võitjatepoolse õigluse jaluleseadmisega.

Kohus langetas 1. oktoobril 1946 otsuse ja mõistis 12 natsijuhti surma, kaasa arvatud natsijuhi Aadolf Hitleri siseministri Wilhelm Fricki, Saksa õhujõudude Luftwaffe juhi Hermann Göringi ja SS juhi Ernst Kaltenbrunneri.

Seitsmele natsiliidrile määrati vanglakaristus, mis ulatus 10 aastast kuni eluaegseni. Kolm isikut mõisteti õigeks ning kaks surid enne protsessi lõppu.

Liitlasriigid otsustasid juba 1942. aastal, et natsidest sõjakurjategijaid tuleb karistada.

1943. aastal Teherani konverentsil sätestati, et natsivõim tuleb iga hinna eest hävitada ning natsijuhtide üle kohut mõista.

Venemaa liider Jossif Stalin arvas, et hukata tuleks kuni 100 000 Saksamaal tähtsal ametikohal olnud inimest, samal seisukohal oli ka USA president Franklin Roosevelt. Briti peaminister Winston Churchill pani tapatalgutele veto.

Liitlased valisid Nürnbergi  sümboolselt kohtupidamise paigaks, kuna tegemist oli linnaga, kus varem sündisid antisemiitlikud Nürnbergi seadused, mida peetakse natsivõimu alguseks. Nürnbergis sai natsivõim ka oma sümboolse lõpu.

1945. aasta novembris pidid natsid kohtu ette astuma, kuid üks neist, Adolf Hitleri sekretär Martin Bormann kadus.

Kohus mõistis ta sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes tagaselja süüdi ning talle määrati poomissurm.

Bormanni jäänused leiti 1972. aastal Berliinist ning oletatakse, et ta tegi 1945. aasta mais enesetapu.

Õigusasjatundjate sõnul oli Nürnbergi protsess esimene omalaadne, mis pani aluse hilisematele sõjakurijategijate protsessidele.

Kohtu otsusega poodi 16. oktoobril 1946 surma mõistetud üles, välja arvatud Göring, kes tegi päev enne hukkamist enesetapu ja Bormann, kelle surnukeha leiti hiljem.

Hiljem anti kohtu alla 23 natsiarsti, kes tegid koonduslaagrites julmi inimkatseid. Neid süüdistati inimeludega eksperimenteerimises, massimõrvas ja eutanaasias.

1963 – 1965 toimus Frankfurt Auschwitzi protsess, kus oli kohtu all 22 koonduslaagri töötajat.

Edaspidi on kohus toimunud natsidest üksikisikute üle.

Kõige värskem toimus selle aasta juulis, kui 94-aastane Auschwitzi raamatupidaja Oskar Gröning oli kohtu ees ja talle määrati nelja aasta pikkune vanglakaristus. Lüneburgi kohtu otsuse kohaselt aitas Gröning kaasa 30 000 juudist vangi tapmisele.

Natside tõttu hukkus Auschwitzis umbes 1,1 miljonit inimest, kuid selle koonduslaagri 6500 ametnikust vähem kui 50 on kohtu poolt süüdi mõistetud.

Tagasi üles