USA Pittsburghi ülikooli unetadlaste uuringu kohaselt võib magamisrutiini muutumine nii argipäeval kui nädalalõpul tuua kaasa diabeedi ja südamehaiguse.
Nädalalõpu laisklemine võib tekitada diabeedi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. november 2015, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavapäraselt ärgatakse argipäeviti üsna vara, et minna tööle, kuid nädalalõppudel magatakse kauem ja laiseldakse, edastab The Telegraph.
Mitmete uuringute kohaselt on kehakella järsk muutus kahjulik, sest see kurnab organismi, võides äärmuslikel juhtudel tekitada diabeedi.
Lisaks nimetatud probleemidele kasvab 40 protsendi võrra oht haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse ning saada infarkt.
Endokrinoloogide sõnul kannatavad paljud kontoritöötajad, kelle tööpäev on tavaliselt kella 9.00 – 17.00, niinimetatud sotsiaalse väsimuse all ja nädalalõpul magavad end välja.
Teadlased uurisid keskealisi inimesi, kelle kehakell ja ärkamise muster vaheldus ning leiti, et neil on veres keskmisest rohkem rasva ja vähem kasulikke aineid, mis hoiavad veresuhkru taseme normaalsena.
Eriti ohus on aga vahetustega töötavad inimesed, kuna nende kehakell on pidevalt segamini ja just selle tõttu ohustab neid enim teist tüüpi diabeet.
«Sotsiaalne väsimus tähendab seda, et sisemine kell ei klapi ühiskondlikut välja kujunenud magamis- ja ärkveloleku rütmiga,» selgitas uuringu teinud uneteadlane Patricia Wong.
Ta lisas, et tegemist oli esimese uuringuga, mis näitas, millised haigused ohustavad magamisrutiini pideval muutumisel.
«Sotsiaalne väsimus kajastub mitmes terviseprobleemis. Keha ei suuda tulla vahelduvate muutustega toime ja võib hakata enda kaisteks rasva koguma,» teatas teadlane.
Teadlased uurisid 447 mehe ja naise vanuses 30 – 54 magamise ja ärkveloleku mustreid. Need isikud töötasid igal nädalal vähemalt 25 tundi kodust eemal.
Katsealustel oli üks nädal randmeseade, mis salvestas nende kehas toimunu ööpäevaringselt. Lisaks esitati katsealustele küsimusi nende söömisharjumuste ja treenimise kohta.
Umbes 85 protsendil uuritutest oli nädalalõpu magamismuster teistsugune kui argipäeviti ehk magati kauem ja une niiöelda tipphetk saabus hiljem.
Neil katsealustel, kellele olid argipäeva ja nädalalõpu magamisaja vahel kõige suuremad käärid, esines enim kõrget kolesteroolitaset, kõrgenenud veresuhkrut, neil oli enam keharasva, suurem kehamassi indeks kui neil kelle magamismuster oli argipäeval ja nädalalõpul sarnasem.
Uurijate sõnul tekitab tänapäeva ühiskond aina enam terviseprobleeme, kuna inimesed ei saa magada ega üleval olla vastavalt oma kehakellale, vaid sotsiaalsetest vajadustest lähtuvalt.