«Armastust otsides» seekordses saates käisid osalised kaarikuga sõitmas, kirjutasid luuletust ja tegid tulevikuplaane.
«Armastust otsides»: Tõnu kuraasikas luule tekitas Küllis kohmetust
19. november 2015, 22:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martina soovis Joeli aidata tema hobusehirmust üle saada ning tegi Joelile üllatuse - viis ta kalessiga sõitma. Kuid isegi hobustest kaugel istumine ei aidanud Joelil rahulikult sõitu nautida. Ülle naudib aga kõike veega seotut ja nii läksid nad koos Joeli järvele paadiga sõitma. Joel andis järvel mõista, et Ülle pole päris tema maitse ning ilmselt nad ei sobiks hästi kokku.
Külli veetis Vihtori ja Tõnuga suvekodus aega. Kuna Tõnu on varem Küllile luuletusi kirjutanud, soovis ta koos ka kultuurset aega veeta ja nad kirjutasid koos luuletuse merest. «Tõnu lähenes luuletuse kirjutamisele väga kuraasikalt. Ta ei peljanud seal mingeid embusi meie vahel ja taolist. Ma pidin ikka pilgu maha lööma, kui ma seda kuulsin. Veidi võõrastasin,» tunnistas Külli. «Ma arvan, et päriselus poleks nii läinud nagu tema luuleridades.» Tõnu sõnul oli luuletus pooleldi olevik ja pooleldi tulevik.
Külli ja Vihtori mängisid koos õuemängu Mölky ja arutasid, milline perekond ja maja neil kummagil tulevikus võiks olla.
Rahel sõitis Janeku ja Kristjaniga linnast välja mere äärde, et enne otsust mõtteid koguda. Rahel lubas otsustada oma südame ja sisetunde järgi.
Saate lõpus tegi Joel otsuse ning soovis edasi suhelda Martinaga.