Arheoloogid murravad pead, kuidas mängiti 2300 aasta tagust lauamängu

Terrakotaskulptuur, mis kujutab liubo mängimist Foto: Wikipedia.org

Arheoloogid leidsid Hiinast Quingzhoust iidsest hauast lauamängu, mis pärineb umbes 2300 aasta tagusest ajast.

Tegemist on hauaga, mida oli sajandeid tagasi rüüstatud ning selle tõttu oli ka mäng kahjustada saanud, edastab foxnews.com.

Arheoloogidele paljastusid 14 küljega täring, mis oli valmistatud loomahambast,  12 ristkülikukujulist mängunuppu, millel on numbrid ning katkine kivi, mis kuulub mängu juurde. Kivi rekonstrueerimisel arvuti abil paljastus sellelt kaks silma, mille ümber olid äikesepilved ja pikne.

Lisaks mängule leiti inimskelett, mis võib kuuluda hauda kinni jäänud hauarüüstajale.

Täringu 12 küljel on vana hiina keeles numbrid ühest kuni kuueni, seega on igat numbrit kaks korda, kuid kaks täringu külge on numbrita.

Ajaloolaste arvates on tegemist iidse mänguga, mis kandis nime Bo, mille pikem variant on Liubo.

Arheoloogide sõnul otsivad nad lisamaterjali, et saada teada, kuidas nimetatud mängu mängiti.

Teada on vaid see, et umbes 1500 aastat tagasi lõpetasid hiinlased Bo mängu mängimise ning mängu reeglid muutusid mitu korda ajal, mil seda mängiti.

Teadlaste sõnul annab 2200 aastat tagasi kellegi Song Yu poolt kirjutatud luuletus selle mängu kohta vihjeid: «Bambusest täring ja elevandiluust nupud, nii algab mäng Liubo. Vastased võtavad kohad sisse, asudes rünnakule. Tehakse käike ja siis tuleb hüüatus «viis valget» esile».

Teada on, et mängus kasutati 12 mängunuppu, millest kuus olid mustad ja kuus valged. Lisaks oli veel kaks «kala» nuppu. Mängu võitis oletatvalt see, kes sai kuus nuppu endale.

Leitud hauas on kaks rampi, mis viivad trepini. Trepist alla minnes jõuab matmiskambrisse, kuid hauapanused ei olnud selles, vaid matmispaiga juurde rajatud viies käigus. Kunagi oli see 100 meetri pikkune matmispaik kaetud mullaga, mis moodustas künka.

Haua ehitamise ajal oli Vana-Hiina jagunenud mitmeks omavahel sõdivaks riigiks. Arheoloogide oletuse kohaselt ehitati see haud Qi riigi aadlike matmiseks.

«Hoolimata raskelt ligipääsetavusest, on seda hauda mitu korda rüüstatud. Kamber, kus oli kirst, on saanud mitmete röövide käigus silmnähtavalt kannatada,» teatasid arheoloogid.

Haua juurest paljastus 26 hauaröövlite poolt kaevatud šahti, mille abil jõuti hauda ja hauapanuste juurde.

«Haua ühes osas oli kerratõmbunud skelett. Ei ole teada, miks ta seal on, mis soost see hukkunu on ja kui vana ta on,» teatati.

Kolmandal sajandil eKr valitses Vana-Hiina Qini riiki keiser Qin Shi Huangdi, kes vallutas mitmeid riike, kaasa arvatud Qi riigi.

Qin Shi Huangdist sai ühendatud alade esimene keiser. Ta alustas siis ka oma suure haua rajamaist, mille juurde kuulub ka suur terrakotasõdurite armee. Tänapäeval on see maailma kultuuripärandi nimekirjas  ning on Hiina üks tuntumaid vaatamisväärsusi.