«Naistevahetus»: vend süüdistab õe pereelu vaimuhaiguses

Eesti-Rootsi *Naistevahetus', II saade Foto: TV3

Kultuurikonfliktid ja temperamendierinevused tekitasid «Naistevahetuse» Eesti-Rootsi teises saates mõningaid probleeme.

Aktiivne ja särtsakas Terje Rootsi moslemiperest ja tagasihoidlik ning korda armastav Kersti Eestist vahetasid 10 päevaks kodud.

Terje elu sisuks uues kodus oli kodu, köök ja lapsed. Just nii nagu Kersti pere päevakava ette nägi.
Kersti ei harjunud kuidagi moslemipere suure suguvõsa ja pideva majast sisse-välja voorimisega. Rahvast oli küll palju, kuid Kersti tundis end siiski üksijäetuna.

Mohamedil on eesti naistega ikka vedanud. Ka uus ema lasi tal arvutis mängida ja poole päevani põõnata. Kersti polnud sellise laisklemisega sugugi rahul, kuid otse ei julgenud  ta Mohamedile midagi öelda. Ta ei julgenud isegi magavat pereisa äratada ja lasi seda hoopis peretütar Laural teha.

«Kohe kindlasti ma ei tahaks siia jääda, esimesel võimalusel tõuseks püsti ja hakkaks liikuma!» Kersti tundis ennast uue peres päris halvasti.

Mohamed ei teadnud, et Kersti on õnnetu, sest pereisale ei kurtnud uus ema millegi üle.

«Ta on väga diplomaatiline ja teeb alati kõike, mida palun,» oli Mohamed rahul.
Kersti polnud pooltki nii rahulolev: «Ma tunnen ennast siin üksi jäetuna!»

Ka Terje Rootsis töötavat venda Jannot ärritas see, et kogu Mohamedi suguvõsa majas oleskles.
«Mitte ükski eestlane ei ole harjunud sellise asjaga,» oli Janno kindel.
«Ma tundsin Kerstile kaasa juba sellepärast, et ta on eestlane!» Janno oli õemehe suguvõsa ja sõprade suhtes karm: «Mina näen suitsetamist, kohvi joomist, mängimist. Päevad läbi sama, see on nagu vaimuhaigus!»

Leo välimus tegi vennale samuti nalja. Ta küll usaldab oma õde, kuid: «Täiesti valge laps - mees on tõmmu, naine hele, mulle meeldib see väga!» Ka see, et õde kõike ise korraldas, häiris Jannot.
«Hämmastav, et mu õde talub seda, et ta peab kõigega ise tegelema. Mina tunneksin ennast mehena sellises peres kasutuna.»

«Mina saan Terje perega küll hästi läbi,» ei leidnud Mohamed suguvõsasuhetes probleeme.
Terje teadis muidugi hästi, kellega ta koos elab. «Kristo on tubli pereisa, minu mees on laisk.»

Terjel olid küll kõik asjad piibli ja päevakava järgi tehtud, kuid ega talle see elustiil ei istunud.
«Ma usun, et neil on elu pensionini planeeritud!» Terje oli päris irooniline teise pere elukorralduse suhtes.
Kristo vaidles vastu, et plaanid on tehtud ainult viieks aastaks.

«Selle pere ema on kokk-kondiiter-keevitaja!» Kersti polnud just rahul, kui Mohamed saatis pereema üksi pesumaja poole teele ega mõelnudki ise kaasa minna. Kerstil oli kummaline riideid täistopitud lapsekäruga mööda linnaosa kõndida, kuid ta kannatas selle vapralt ära.

Kui Kersti läks pesumajja üksi, siis Kristo ei lubanud Terjet isegi kraanikausi juurde omapead ja õpetas, et nõusid pole vaja leotada, vaid kohe pesta.  Terje oli juba päris ärritunud: «Ma pole näinud, et mustad nõud - kui paned nad kraanikaussi - läheks ära. Ei, nad ootavad sind ja on ka hiljem sama kohas.»

Emadel oli vanast elukorraldusest villand ja uute reeglite aeg tuli just õigel hetkel. Reeglid olid Rootsi peres üldse võõras teema.Laura püüdis kõigest väest meenutada, mis talle keeletud on... ja talle ei tulnudki midagi meelde. Ka Mohamedi jaoks ei ole reeglid esmatähtsad. «Me kasutame rohkem tervet mõistust.»

Terje teatas uues peres, et kõik on planeeritud ja see on igav. Aeg on elu huvitavaks teha. Terje üllatas Kristot tõepoolest. Ootamatult sõitis hoovi auto, mille järelkärus kaater ja Terje hõiskas, et nüüd lähevad nad lõbutsema. «Meie perele see ei sobi,» teatas Kristo kohe. Kristole tegelikult meeldis järvel kaatriga kihutamine, kuid ta teatas siiski, et nad ise selliseid asju pigem ei tee, sest alati võib ebameeldivusi tulla ja see läheb maksma. Lõpuks jõudiski mees ise selleni, et nii nad siis Kerstiga elavadki - igavalt.

Kerstil oli Rootsi perele nii palju uusi reegleid, et need oli tarvis suisa kirja panna. Kõige tähtsam oli see, et ei mingit suitsetamist majas ja kõik pooleliolevad meestetööd tuli lõpuni teha. Mohamed vastas filosoofiliselt, et kõik reeglid on juba oma olemuselt halvad, sest nad piiravad midagi, kuid soostus siiski pärast pisikest kauplemist väljas suitsetama ja kodutöödes osalema. Kersti käskis ka koristaja teenustest loobuda ja pereliikmetel koristama hakata.
Kersti nõudis, et enne sõprade kutsumist peab temaga nõu pidama.  Mohamedi meelest oli see raske, sest sõbrad kutsuvad end tavaliselt ise.

Mohamed oli just nii laisk, kui lasti; kohe kui Kersti tähelepanu kõrvale läks, oli Mohamed koristustööd hüljanud ja külili voodis. «Minu pärast võib see pesuhunnik siia saate lõpuni jääda,» teatas Kersti musta pesu kuhja silmitsedes. Mohamed ei lasknud end segada ja mängis pojaga koristamise ajal hoopis mõnusalt golfi.

Kersti siiski suutis oma leebel moel Mohamedi vahepeal ka tööle panna. Mees ärkas järgmisel päeval juba kell kuus ja tegi kõik mis vaja.

Koristamine kurnas Mohamedi niivõrd, et õhtusööki ta Kerstile teha ei jõudnudki, Kersti avastas ta uue ema voodist magamast. «Miks ta peaks magama, ta ei käi ju tööl, meie peres poleks selline asi võimalik, raha tuleb teenida.» Kersti oli pettunud.

Saates osalevatele peredele oli kulutamiseks 15 000 krooni. Kristo ja Terje leppisid kokku, et raha läheb aeda, laste mänguväljaku tarbeks.

Mohamedi meelest polnud neil tegelikult midagi vaja. «Meil on kaks telekat, kolm arvutit, pesumasin, pesukuivati, nõudepesumasin...»

Laura teadis küll, et pereisa tahaks hoopis mootorrattariideid, kuid Kersti ostis mootorrattariided ja mängumotika hoopis pisipojale ja pere jaoks videokaamera. «Neil on värvikas elu, mida jäädvustada.»

Terje ostis laste kiikedele ja mängumajale lisaks perele õuemööbli, et oleks mõnus väljas istuda. Kristo teatas, et aeda küll Kersti lõunat serveerima ei hakka, pole aegagi.

Mohamedi vanemad kutsusid poja naise number 2 enda juurde lõunale. Pere võttis Kersti väga soojalt vastu, uus ema oli isegi veidi kimbatuses. Ta polnud selliseks kohtumiseks eriti valmis.

«Kersti alguses võõrastas, kuid ehk ta nüüd näeb, et on normaalne, kui inimesed on ümber ja ehk avaneb ta ka ise teistele,» lootis Mohamed.

«Korralik eesti perekond,» teeb Terje Kersti kümnepäevasest elust teises peres kokkuvõtte.
Terje püüdis uues peres näidata, et elus on ka muud kui maja ja maksud, kuid vabamat suhtumist tal juurutada ei õnnestunud. Terje lahkudes teatas Kristo ootuspäraselt, et kui külla tuled, pead ikka ette helistama.

«Neil on siin kõigil vabakasvatus,» tegi Kersti asjast kokkuvõtte. Kersti suutis siiski oma leebel moel pere just seda tegema panna, mida tema tahtis. 10 päeva pärast olid sõbrad kadunud ja maja korras ning mees õues suitsetamas.

Perede kohtumisel teatas Kersti, et Eestis on kindlasti parem elada. Moslemitega koos oli tema meelest hirmutav. Terje vaidles vastu: «Ega ma ei tulnud Rootsi kohver käes õnne otsima, mulle pakuti siin tööd! Mida rohkem sa silmaringi laiendad, seda rohkem avastad, et kõik on inimesed, pole vahet, kas pruun must või valge.»

Kallis lugeja! Kumma pere elukorraldus sulle sümpaatsem tundub?