/nginx/o/2010/11/10/464001t1h3ea2.jpg)
University College Londoni uurijate sõnul on linlik eluviis inimeste immuunsüsteemi tugevdanud.
Linlik eluviis tugevdas inimeste immuunsüsteemi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba varajastes linnades tekkisid mitmesugused epideemiad, mis sealsed elanikud kas tappis või siis haiguste vastu immuunseks muutis, kirjutab National Geographic.
«Linnades kasvas haigestumine, mis võis kasuks tulla ning organismi tugevdada. Ajapikku tekkis haiguste vastu immuunsus,» selgitas bioloog Mark Thomas.
Teooria kõlab, et inimestel, kes infektsioonist ellu jäid, said lapsi ning andsid edasi geenid, mis tagasid haiguse suhtes immuunsuse. Nende paikade, kus inimtsivilisatsioon on olnud tuhandeid aastaid, elanikud peaksid mitmete haiguste suhtes immuunsed olema.
Uuringu kaasautor, molekulaarbioloog Ian Barnes uuris 17 DNA näidist, mis olid kogutud Euroopa, Aasia ja Aafrika eri paikades elavatelt inimestelt.
Barnes uuris geene, mida seostatakse mitmesuguste haiguste suhtes resistentsuse tekkega.
Teine meeskond töötas samal ajal läbi suurt hulka varajaste linnade kohta käivat arheoloogilist ja ajaloolist informatsiooni.
Näiteks Türgis Anatoolias asuvas Çatalhöyükis on inimesed linlikult elanud 8000 aastat ja Pakistanis Harappas, induse tsivilisatsiooni pealinnas üle 4000 aasta.
Avastati, et iidsete linnadega piirkondades elavatel inimestel esineb sagedamini haiguste suhtes immuunseks tegevaid geene.
Teadlased tõid näite, et Lapimaal elavatel saamidel ja Aafrika Malawi hõimu liikmetel ei ole linnades elamise traditsiooni ning mitmesuguste haiguste suhtes immuunsust tagavad geenid puuduvad.