/nginx/o/2015/11/12/4693321t1hb583.jpg)
Looduslikku valgust on sügisel ja talvel vähe ning valguse vähenemine mõjutab tervist ja meeleolu.
Käes on kaamose tipphetk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogide arvates on novembris kaamose tipphetk, kuid pimeda ajaga kaasnevad sümptomid esinevad juba varem ning võivad kesta kuni veebruari lõpuni, edastab iltalehti.fi.
Soome psühholoogi Sampsa Puttoneni andmetel mõjub pime aeg umbes paarile protsendile inimestest raskemalt ja suuremale osa kergemalt.
«Umbes pooled leiavad, et kaamos mõjutab nii nende kehalist kui vaimset tervist,» lausus psühholoog.
Puttonen jätkas, et vähe päikesevalgust toob kaasa uimasuse ja unisuse, hommikune ärkamine ja töötegemine võib olla raske, kuid sõltuvalt inimesest, kogeb igaüks kaamost isemoodi.
«Osa inimesi on pimedal perioodil pidevalt väsinud ja vajavad rohkem und, kuid kannatavad samas unehäirete all. Osadel aga kasvab isu ja süüakse pinge leevendamiseks tavalisest rohkem, mis kasvatab kehakaalu. Eelistatakse rasvast ja magusat,» nentis psühholoog.
Puttoneni sõnul ei ole argipäeva hommikuti vara ärgates ja tööle rutates võimalik päevavalgust nautida, kuid seda saab siiski teha nädalalõppudel.
«Pimedal ajal keha ööpäevane rütm muutub, sest organism vajab rohkem puhkeaega. Lisaks nädalalõpul saavale looduslikule valgusele võib kasutada ka ravitoimega valguslampe,» teatas asjatundja.
Kui ka päike on pilvede taga ja ilm hall, tasuks ikka päevavalguse käes olla, kuna isegi sompus ilm mõjub positiivselt, kuna ei ole pime.
Valgusravilampe tasuks kasutada eelkõige hommikuti ja päevasel ajal, aga mitte õhtuti, kui keha juba valmistub puhkamiseks, sest see võib rütmi segamini lüüa. Eriti halvasti mõjub sellise lambi valel ajal kasutamine unehäirete all kannatajatele.
Mitmed kaamoshäirete all kannatajad vajavad pimedal ajal pikemat magamisaega, mis näitab et keha elab võrreldes valge ajaga teises rütmis. Psühholoog soovitab kaamose perioodil minna õhtuti magama 30 minutit kuni üks tund tavapärasest varem. Kel võimalus, sel tasuks magada natuke ka päevasel ajal.
«Igaüks saab ise katsetada, mis talle kõige paremini sobib. Pimedal ajal ei tuleks virguse säilitamise ja tekitamisega üle pingutada,» nentis Puttonen.
Kaamose ajal ei tasuks loobuda sportimisest, sest see mõjub organismile hästi ja aitab kehakaalutõusu ennetada. Samuti tagab treening parema une.
Psühholoog soovitab pimedal ajal toiduga keha mitte koormata, mitte süüa vahetult enne magama minekut, sest seedeprotsess takistab head und ja kaasnevad unehäired süvendavad veelgi kaamose mõju.
Kellel on magama jäämisega väga suuri raskusi, võiks võtta melatooninitablette, kuid mitte liiga sageli.
Melatoniini tuleks võtta 1 – 1,5 tundi enne magamaminekut.
Puttoneni arvates peaksid need, kellele kaamos kõige rängemalt mõjub hoolitsema sügisel ja talvel enda eest tähelepanelikumalt ning mitte end väsimuse suurenedes kurnama.