Moskva Butõrka eeluurimisisolaatoris avatakse solaarium

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskvas asuv endine Butõrka vangla, praegune eeluurimisisolaator
Moskvas asuv endine Butõrka vangla, praegune eeluurimisisolaator Foto: SCANPIX

Venemaa pealinna Moskva kurikuulsas endises Butõrka vanglas, nüüdses Butõrka eeluurimisisolaatoris avatakse vangide tervisliku seisundi parandamiseks solaarium.

Butõrka juht Sergei Teljatnikov sõnas, et kinnipeetavad saavad hiljem ka tervendavate mudavannide võimaluse, kirjutab BBC.

Inimõiguslased on kritiseerinud, et Venemaa vanglad on ülerahvastatud, vangidel puudub juurdepääs meditsiiniteenustele ning vanglaid majandatakse halvasti.

«Oleme kinnipeetavatele loomas uusi tervist turgutavaid võimalusi, nende seas on ka solaarium,» selgitas Teljatnikov.

Ta lisas, et solaarium peaks avatama selle aasta lõpul. Kuid seda külastada tahtvad uurimisalused peavad loa saama ning neilt võetakse selle eest tasu.

Tervishoiuteenuste parandamise üheks tõukeks sai 2009. aastal Butõrkas kinni peetud maineka juristi Sergei Magnitski juhtum. Ta ei saanud seal vajalikku meditsiinilist abi ning suri.

Magnitsiki sõprade sõnul vajas mees ultraheli, kuid vangla ei saanud talle seda pakkuda.  Venemaa vanglaamet tunnistas, et on osaliselt juristi surmas süüdi.

Teljatnikov lisas, et kinnipeetud saavad sugulastega suhtlemisel kasutada internetti ning skype`i.

Butõrka on üks tuntumaid ning vanemaid vanglaid Venemaal. Nime sai ta lähedalasuva Butõrski värava järgi.

18. sajandil ehitatud hoone oli esialgu mõeldud Butõrski husaaripolgu kasarmuks.

Revolutsiooni-eelsest ajast NKVD päevini pruugiti Butõrkat juurdluse läbiteinute transiitvanglana.

Tuntumate Butõrka vangide hulgas on olnud Feliks Dzeržinski, Vladimir Gussinski, Vladimir Majakovski, Aleksandr Solženitsõn ja Adolf Hitleri sugulane Heinrich Hitler.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles