Marsi uurimisalused ja sõidukid tuleks katta «karusnahaga»?

Marsi kulgur Curiosity

FOTO: SCANPIX

Juba mõnda aega on olnud päevakorral tulevased Marsi-lennud, kuid juba nüüd on Punasel planeedil mitmeid uurimisalused, nende seas ka kõige kuulsam – kulgur Curiosity.

Marss on põhimõtteliselt kõrb, kus on äärmustemperatuurid, kuid seal esineb ka väga tugevaid liivatorme, mis nii Curiosityle kui tulevikus sinna jõudvatele sõidukitele ohtlikud, edastab Daily Mail.

Kui inimkond tahab Marsil koloonia luua, siis tuleks leida viis, kuidas uurimis- ja transpordialuseid tugevate liivatormide ja veel mitmete teiste õhus lenduvate osakeste eest kaitsta.

USA Georgia tehnoloogiainstituudi teadlaste arvates on nad leidnud sellele probleemile lahenduse ning sellele eitab kaasa viis, kuidas imetajad ja putukad end puhastavad.

Uuringusse kaasati 27 imetaja- ja putukaliiki, kelle juures uuriti, kuidas nad oma keha ja karvastikku mustusest ja prügist puhastavad.

Osa uuritud loomadest ja putukatest vabanesid jääkidest lihasjõu abil, osa aga abivahendeid kasutades.

«Näiteks koerad raputavad end, tekitades pesumasina tsentrifuugi efekti. Mesilased aga kasutavad suiseid, et endalt saada õietolmu maha,» selgitas uurija Guillermo Amador.

Teadlastele oli uurimisel üllatuseks fakt, et mida tihedam karvastik, seda suurem on ala, mis vajab puhastamist. Tihedatesse karvadesse jääb rohkem mustust külge ja seda keerulisem on seda puhastada.  

Näiteks on meemesilasel sama palju karvu kui oraval, umbes kolm miljonit. Liblikatel ja ööliblikatel on umbes kümme miljardit karva, samas kui inimestel on peas vaid 100 000 juuksekarva.

«Loomariigis on tihe karvkate vajalik, sest see hoiab kehasoojust. Samas aga tekitab lisaprobleeme, kuna mida rohkem karvu, seda enam mustust neisse kinni jääb,» lisas uurija David Hu.

Ta jätkas, et mida enam on karvu, seda suurem on ala, mida loom või putukas peab puhastama.

Meemesilase tegelik puhastuspiirkond on sama suur kui röstsai, kassi oma aga sama suur kui lauatennise laua suurus.

Saarmaste karvaala saab võrrelda aga jäähokiväljakuga.

Paljudel loomadel on ka selliseid karvapiirkondi, mis juhivad prügi kehast mööda.

Georgia tehnoloogiainstituudi teadlased võtsid loomade ja putukate puhastamismeetodid aluseks, et kasutada umbes sama kosmosetehnoloogias.

«Bioloogilised süsteemid annavad vihjeid, kuidas tundlikke tehnilisi seadmeid saaks väikese energiakuluga puhastada. Marsil on sellised tundlikud masinad näiteks droonid ja kulgurid, millele on õhus lendavad liiva- ja tolmuosakesed ohtlikud. Nende puhul võib aidata «karusnahaga» katmine,» teatas Hu.

Teadlaste arvates võiks olla Marsi masinatel loomakarvadega sarnane kaitsekiht, mis oleks kergelt ja efektiivselt puhastatav.

Tagasi üles