Saksamaa Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlaste sõnul on vastusündinute aju suurus ja kuju umbes selline, nagu oli neandertallastel.
Vastsündinu aju meenutab neandertallaste aju
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. november 2010, 10:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid imiku aju muutub esimese eluaasta jooksul, kirjutab sciencedaily.com.
«Erinevused vastsündinute aju ja väljasurnud kaugete esivanemate aju vahel tekivad esimese 12 elukuu jooksul,» selgitasid teadlased.
Philipp Günz ja ta kolleegid uurisid imiku arenevat aju ja koljut virtuaalselt. Uurijad märkasid, et aju varajases arengus toimusid kõige suuremad muutused osades, mis tegelevad kognitiivsuse ehk tunnetuslikkusega.
«Tänapäeva inimeste aju areneb esimesel eluaastal selliselt, et tekivad ajuosade vahelised ühendused, mis vajalikud kõrge tasemega ühiskonnas hakkama saamiseks, emotsioonideks ja suhtlemiseks. Selle tõttu ei saanud neandertallased maailma näha sellisena, nagu meie seda näeme,» selgitas Günz.
Antropoloogias on juba pikka aega diskuteeritud nüüdisinimeste ja neandertallaste kognitiivsete erinevuste üle.
Paljude teadlaste arvates on kahe liigi kognitiivsed võimed sarnased, kuna neandertallaste aju suurus kattub peaaegu nüüdisinimese aju suurusega.
Nüüdne uuring esitas sellele teooriale väljakutse.
Pealuu kuju on inimevolutsiooni enam kui kahe miljoni aasta jooksul üldjoontes samaks jäänud, hoolimata mõningasest muutusest pealuu mahus.
Uurijate sõnul eristab meid neandertallastest ümaram kolju.
Uuring näitas, et sündides olid nii neandertallastel kui ka tänapäeva inimestel väljavenitatud koljukuju, kuid nüüdisinimestel muutub kolju esimese eluaastaga ümaramaks.
«Ümara kolju teket mõjutab ajuarengu faas pärast sündi. Neandertallaste juures seda ei toimunud,» selgitas Günz.