Video: Päike hävitab Marsi atmosfääri

NASA kunstniku arvutijoonistus päikesetuulest ja Marsi atmosfääri osakeste kadumisest Foto: SCANPIX

Päikesetorm, mis selle aasta märtsis Maale ei jõudnud, kuid tabas Marssi, kinnitas astronoomide kahlust, et Päike hävitab Marsi atmosfääri.

Teadlased oletavad, et järgneva paari miljardi aastaga, kui mitte varem, kaob Marsi atmosfäär täielikult, edastab Discovery News.

Uurijaid on juba pikka aega huvitanud, kuidas miljoneid aastaid tagasi sai Marsil olla Maaga sarnane atmosfäär ja kliima, mis aegamööda kadus.

Oletatakse, et kui Marsi tingimused, niiske ja soe troopika, oleks alles jäänud, siis oleks ka sel planeedil võinud elu tekkida.

Nüüdseks on Marss juba pikka aega olnud kuiv ja külm kõrb, kust on küll leitud voolavas olekus soolast vett, kuid mitte elusorganisme.

NASA Marsi uurimise Mars Atmosphere and Volatile Evolution (MAVEN) teadusaluse abil tehti kindlaks, et Marsi «kõige kurjem vaenlane» on Päike.

Teadlaste sõnul toimus 8. märtsil 2015 Päikesel koroonapurse, mille tagajärjel lendas Marsi ja teiste planeetide suunas võimas laetud osakeste voog ehk päikesetuul.  

Kui päikesetorm jõudis Marsini, siis lendasid Marsi atmosfääris olnud hapniku ja süsinikdioksiidi ioonid kõrgele atmosfääri ja sealt edasi avakosmosesse. Need osakesed eraldusid Marsi atmosfäärist tavapärase kiiruse asemel kümme korda kiiremini.

«Arvutused näitasid, et igas sekundis kaotab Marss oma atmosfäärist 100 grammi. See on nagu Marsilt lendaks igas sekundis kosmosesse üks hamburger,» teatas USA Iowa ülikooli teadlane ja MAVENi programmi esindaja Jasper Halekas.

Teadlaste sõnul oli noor Päike aktiivsem, kui ta on praegu ning just Päikese saadetud tugevad osakestevood hävitasid lõpuks noore Marsi atmosfääri.

Ei ole teada, kui suurt rolli mängis atmosfääri kadumises aga kosmiline kiirgus ja teised kosmilised fenomenid nagu atmosfäärigaaside omavaheline reageerimine.

Halekase sõnul näitasid uurimistulemused ja arvutused, et Marss võib Päikese mõjul jääda oma atmosfäärigaasidest ilma umbes kahe miljoni aastaga.

Teadlastemeeskonnad uurivad, kui kiiresti Marsi atmosfääärigaasid nagu näiteks agroon-38 ja argoon-36 kaovad.

«Tegemist on Marsi atmosfäärile omaste gaasidega, mis teatud protsesside puhul kaovad. Vaja on teada, kui kiiresti nende leke toimub,» teatas MAVENi juhtivteadlane Bruce Jakosky.

Ta lisas, et see aitab mõista ka seda, mis juhtus Marsi veega.

Oletatakse, et Päikesest tingitud atmosfäärimuutused tõid kaasa enamiku vee aurustumise. Osa veest aga jäi Marsi jäisesse pinnasesse lõksu.

Marsi pinnal on jälgi kunagise vee kohta, sest alles on nii jõesängid, järved kui merealad.

Marsi õhurõhk on Maa õhurõhuga võrreldes minimaalne, mis tähendab seda, et kui seal oleks voolavat vett sellisel kujul nagu Maal, siis see aurustuks silmapilkselt või siis jäätuks.

Kui Maad kaitseb tugev magnetväli, siis Marsil on see väga nõrk ja teeb ta päikesetuule suhtes haavatavaks. Teadlaste arvates kaotas Marss oma magnetvälja juba paarsada miljonit aastat pärast oma tekkimist.

«Kui Maa oleks Marsi saatust jaganud, siis ei oleks meid praegu siin,» nentisid uurijad.