Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Uuring: Suhtumine karusnahka jagab eesti naised pooleks, pooldajaid on pisut enam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24.ee moe-ja ilutoimkond
Copy
TFWeeki teine päev: publik ja moelavade telgitagused.
Kohal oli ka uhkes kasukas proua Kersti Toots
TFWeeki teine päev: publik ja moelavade telgitagused. Kohal oli ka uhkes kasukas proua Kersti Toots Foto: Jelena Rudi

Septembris ja oktoobris Eesti naiste seas läbiviidud Facebooki uuring, milles osales 550 naist, tõi välja, et veidi rohkem kui pooled (52,4%) naised peavad karusnahkade kandmist Eesti kliimas praktiliseks.

Artikli foto
Foto: Erlend Štaub

Kuna traditsiooniliselt on karusnaha kandmine vene kultuuriruumis olnud populaarsem, siis pidas vene emakeelega Eestis elavatest naistest karusnahka prakiliseks 74,2%.

Eesti emakeelega naiste seas oli vastav osakaal 49,5%. Vastavalt väitis 13% vene ja 46% eesti keelt kõnelevatest naistest, et nad ei kanna oma rõivastuses üldse karusnahka.

Artikli foto
Foto: Viktor Burkivski/ Erakogu

«Viisime selle küsitluse läbi enda initsiatiivil, kuna seniajani polnud meile teadaolevalt Eesti naiste suhtumist karusnahka, kunstkarusnahka, jms laiemalt uuritud,» rääkis uuringu tellinud OÜ Tallinna Rätsepad ja Karusnaha Meistrid juht Ilona Abdullajeva. «Tõsi, olid olemas nn loomakaitsjate uuringud, mis aga olid meie hinnangul väga kitsa spektriga ning uurisid vaid suhtumist karusnahafarmidesse.»

Ilona Abdullajeva sõnul andis uuring kinnitust, et reaalsuses jagunevad naised oma eelistustes päris selgelt kahte suurde gruppi: karusnahasõpradeks ja –vastasteks. Viimaseid oli uuringus esindatud ca 43%. «Taaskord on venekeelsete naiste seas põhimõttelisi vastaseid vähem, ca 30%.»

Artikli foto
Foto: Peeter Langovits

Abdullajeva sõnul on inimestega vesteldes tunne, nagu oleks karusnaha vastasus ühiskonnas domineeriv, kuid uuring kinnitas, et tegelikkuses see nii pole.

«On tõsi, et loomakatjate jõuline PR on mõjutanud inimeste hoiakuid, kuid vähemasti meie uuring näitas, et seda peamiselt vaid eestikeelsete naiste seas. Nimelt väitis vaid 37% eesti keelt kõnelevatest naistest ja tervelt 80% vene keelsetest, et nad pole kunagi mõelnud sellele, kas loomal on parem elada farmis või vabas looduses. Umbes sama kuulen naistelt ka oma ateljees kui küsin, kas klient soovib õmmelda eetilisest või farmi karusnahast.»

Kuidas suhtud karusnahkade kandmisesse sina?

Tagasi üles