/nginx/o/2015/11/05/4662775t1hc7ec.jpg)
Aastatel 2006 – 2012 Eesti Langevarjuklubile kuulunud hüppelennuk Britten Norman Islander BN-2A-26 osales uue James Bondi filmi «Spectre» võtetel. Film esilinastus Eestis 3. novembril.
Fotod: «Spectre» lennukist on langevarjuhüppe sooritanud nii Kihnu Virve kui Urmas Paet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud talvel lumistes Austria mägedes filmitud action-stseenis kasutati Britten Norman Islander tüüpi lennukeid. Sellele lennukitüübile keskenduva Britten Norman Aircraft Preservation Society märtsis 2015 avaldatud uudiskirja andmetel soetati «Spectre» võteteks kaheksa Islanderi, sealhulgas veel mõned aastad tagasi Eesti Langevarjuklubile kuulunud lennuk seerianumbriga 48. Lennukid toimetati 2014. aasta augustis Inglismaale, Londoni lähistel asuvasse Longcrossi filmistuudiosse ning hiljem sealt edasi Bondi filmi võtetele Austriasse. Filmis osalenud lennukid värviti mustaks ja neile anti ajutiselt fiktiivne Austria pardatähis OE-FZO.
/nginx/o/2015/11/05/4662771t1h2f3e.jpg)
Eesti Langevarjuklubi kommunikatsioonijuhi Eveli Looritsa sõnul jõudsid esimesed kuuldused Eesti langevarjurite poolt hellitavalt Britaks nimetatud lennumasina tähelennust klubini läbi lennukite hooldusega tegelejate ja pilootide ringkondade.
«Uurisime asja edasi ja leidsime erinevatest lennukite ja lennundusega seotud online andmebaasidest kinnitust, et meie endine hüppelennuk on tõepoolest toimetatud Longcrossi filmistuudiosse eesmärgiga seda James Bondi filmis «Spectre» kasutada. Mis tema lõplik roll filmis on, me päris täpselt ei tea – samasuguseid lennukeid oli mitu, kaks neist olid lennukorras ja teised mitte. Neid mitte lendavaid lennukeid kasutati väidetavalt näiteks mootorsaani jalastel või kaablite külge kinnitatuna mäest ala libiseva lennuki stseenide filmimisel. Võimalik, et meie lennuki kere oli just seal kasutusel - igatahes praeguseks on ta registritest maha kantud.»
/nginx/o/2015/11/05/4662767t1h98f7.jpg)
«Brita oli ustav tööhobune ja tal oli kandev roll mitmete Eesti pilootide lennukogemuse omandamisel,» ütles aastatel 2006 - 2011 Eesti Langevarjuklubi lennutegevuse eest hoolt kandnud Tiit Paananen. Kahemootoriline Islander sobis hästi lennutundide kogumiseks nii erapilootidele kui ka Eesti Lennukolledzhi vast lõpetanutele enne nende siirdumist kommertslennundusse. Mitmed tulevased Estonian Air’i piloodid lihvisid oma värskeid oskusi just Britaga langevarjureid taevasse lennutades. «Nii mõnigi varuosa oli kaalult kallim kui kuld, kuid lennuk oli hästi hooldatud ja oma ligi 15000 lennutunniga põristas Rapla taevas terved suved, kuulutades kõigile, et just praegu saab seal hüpata. Jään ikka Britat igatsema, nii nagu üks inimene ja masin võivad üksteisele armsaks saada, kui koos ligi 200 lennutundi pilvede vahel tiirutada,» lisas Paananen.
1953. aastal Suurbritannias alustanud lennukitootja Britten-Norman esimene Islander tüüpi lennuk tõusis õhku 1965. aastal. Eesti Langevarjuklubile kuulunud hüppelennuk seerianumbriga 48 pärines aastast 1969 ning saabus Eestisse 2006. aasta sügisel Rootsist, kus see oli 80.-ndate aastate algusest kohaliku langevarjuklubi teenistuses olnud. Eesti Langevarjuklubi müüs lennuki maha 2012 aasta sügisel ning siit viis lennuki tee Šotimaale. Ehkki lennuk on aastate jooksul vastavalt asukohariigile korduvalt pardatähist vahetanud, on tema ajalugu seerianumbri põhjal võimalik üheselt tuvastada.
/nginx/o/2015/11/05/4662777t1hb5a6.jpg)
Eveli Looritsa sõnul on langevarjurite poolt Britaks ristitud lennuki rolli Eesti langevarjuspordi ajaloo kirjutamisel raske üle hinnata. «Aastatel 2006 – 2012 tehti sellest lennukist Eestis üle 15000 langevarjuhüppe, sealhulgas on samast lennukist tandemhüppe sooritanud Kihnu Virve ja toonane välisminister Urmas Paet. Brita pealt on hüpatud ka mitu Eesti rekordit, näiteks 2012. aastast pärineva ja siiani kehtiva 23-st langevarjurist koosneva suurima vabalangemises moodustatud kujundi rekordi püstitamisel oli Brita üks kahest kasutatud lennukist, samuti on sealt hüpatud mitu Eesti naiste kujundhüppe rekordit.»
/nginx/o/2015/11/05/4662775t1hc7ec.jpg)
Alates 2015. aasta suvest lendab Eesti Langevarjuklubi hüppepäevadel uus, 2006. aastast pärinev lennuk Pilatus PC-6 Porter. Tegemist on kiireima ja parima Eestis kasutusel oleva hüppelennukiga, mis viib kümme langevarjurit 4 kilomeetri kõrgusele kõigest 15 minutiga.