Vene teadlased avasid Peterburis kunagise tsaari Aleksander III haua, et ta säilmetelt uurimiseks DNAd saada.
Aleksander III abil tahetakse tõendada Romanovite säilmeid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. november 2015, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksander III, kes Venemaal valitses 1881 – 1894, on maetud Peeter-Pauli katedraali, edastab BBC.
Sellesse katedraali on maetud veel mitmed Romanovite dünastia liikmed, kes tapeti 1918. aastal bolševike poolt.
Vene õigeusukirik soovis saada Aleksander III abil geneetilist tõendust enne kui kaks Romanovite järeltulijat kanoniseeritakse.
Uurimiskomitee uurib nii surnukehasid kui ka arhiividokumente, et saada kiriku jaoks vajalik informatsioon.
1991. aastal leiti Uuralitest inimsälimed, millele tehti 1998. aastal DNA-test, mis näitas, et tegemist on viimase tsaari Nikolai II ja ta osade pereliikmetega.
Õigeusukiriku silmis ei tõedanud need testid midagi. Kahtlust tekitas ka see, et kahe liikme, tšarjeevitš Aleksei ja ta õe, suurvürtsinna Maria jäänused leiti 2007. aastal ja hoopis teisest paigast Uuralitest.
Vene teadlased võtsid septembris geeniproovid tsaar Nikolai II, ta naise, tsarinna Aleksandra ja Nikolai II vanaisa Aleksander II veriselt sõjaväevormilt. Aleksander II tehti 1881. aastal atendaat, mida ta üle ei elanud.
DNA-testide tulemused avalikustatakse lähiajal.
Nikolai II järgnes Aleksander III tsaaritroonil, kuid 1917. aasta revolutsioon, mis tõi Venemaale kommunistliku režiimi.
Bolševikud vangistasid Nikolai II ja ta pere, kes viidi Uuralitesse Jekaterinburgi, kus nad pandi koduaresti.
Nad lasti 1918. aasta juulis elukohaks olnud maja keldris maha. Vene õigeusukirik kuulutas Nikolia II ja ta pere 2000. aastal pühakuteks.