/nginx/o/2015/10/30/4645855t1hfc06.jpg)
Paleontoloogid leidsid Hispaaniast Katalooniast ahvijäänused, millel on nii suurte ahvide kui väiksemate ahvide jooni.
Video: inimeste väga kauge esivanem ei meenutanud King Kongi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teaduslikuks nimeks Pliobates cataloiniae saanud loom elas ajal, mil ahvide sugupuu ei olnud veel jagunenud inimlasteks ehk suurteks ahvideks nagu orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed ning gibonlasteks ehk väikesteks ahvideks nagu gibonid, laarid ja siamangid, edastab Discovery News.
Emane ahv, kellest on säilinud kolju ja vasak jäse, leiti Katalooniast Abocador de Can Matast.
Uurijate sõnul elas see ahv umbes 11,6 miljonit aastat tagasi, kaalus ligikaudu viis kilogrammi ja oli umbes sama suur kui tänapäeva väikseimad gibonid.
Kataloonia paleontoloogiainstituudi teadlase David Alba sõnul on leiul näha viiteid nii primitiivsetele ahvidele kui ka inimlastele.
«Pliobates cataloiniae oli pigem väiksemapoolne karvane primaat, kes oli inimlaste ja gibonlaste viimane ühine esivanem. Ta ei meenutanud oma välimuselt filmidest tuntud hiidgorillat King Kongi,» lausus teadlane.
Ta lisas, et selle ahvi teravad hambad olid primitiivsed, kuid aju suurus võrreldes kehasuurusega meenutas suurte ahvide oma.
Alba jätkas, et kuigi Pliobates cataloiniae oli kehakujult nüüdsete gibonitega sarnane, ei olnud ta puudel nii hea «akrobaat» kui viimased. See kauge eellane oli pigem aeglane ja ettevaatlik.
Nagu tänapäeva gibonid, võis ka kauge esivanem olla frugivoor ehk ta toitus küpsetest ja pehmetest puuviljadest.
Teadlaste arvates pärinevad Pliobates cataloiniae esivanemad Aafrikast, kuid rändasid millalgi 23 – 5,3 miljonit aastat tagasi mitme lainena sealt välja, jõudes Euroopasse ja Aasiasse. Ei ole teada, kas need ahvid suundusid esmalt Aasiasse ja selle kaudu Euroopasse või suunduti korraga kahte maailmajakku.