/nginx/o/2015/10/30/4644795t1h6384.jpg)
Tallinna loomaaia jääkarude elutingimuste parandamiseks algatatud projekt «Jääkaru uus kodu» viib läbi kampaaniat, mille eesmärgiks on aidata loomaaial leida raha, rajamaks uut, umbes neli miljonit eurot maksvat polaariumi.
MURE JÄÄKARUDE PÄRAST! Eesti jääkarude uus kodu on jätkuvalt murekoht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/30/4644803t1h6466.jpg)
Nii korraldatakse koostöös kunstirestoraniga Art Priori 18. novembril õhtusöök jääkarude toetuseks, mille eesmärgiks on probleemi tõsidus uuesti päevakorda tõsta.
/nginx/o/2015/10/30/4644793t1h0720.jpg)
Praegu on projekti kaudu kogutud umbes 100 000 eurot ning koostatud on eelprojekt ja valminud on makett.
Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul alustatakse polaariumi ehitamisega niipea kui rahastuse probleem on lahendatud ja siis kulub tema hinnangul tänapäevaseid võimalusi arvestades umbes 12 kuud hetkeni, kui arktilised asukad uude elupaika kolivad. Rahastamine on paraku lahtine, Euroopa Liidu fondidest poole ei ole leitud seda õiget meedet, mis vastaks antud projekti kriteeriumitele ning algus on tehtud annetustega.
/nginx/o/2015/10/30/4644797t1h8198.jpg)
Ehkki prioriteet on jääkarudel, rajatakse polaarium kõigi põhjamaiste liikide tarvis ja päris kaugemas perspektiivis saavad sinna kodu ka antarktilise päritoluga loomad.
Ehitus peaks lahti minema loomaaia põhjavärava juures, kohas, kus praegu kalpsavad miilud ehk Davidi hirved.
Mati Kaal räägib, et kui 33 aasta eest kolis loomaaed praegusesse asukohta, oli plaanis sõjaväelaod lammutada ja paik loomade tarvis korrastada ning praeguseks on kõige kehvematesse tingimustesse jäänudki jääkarud ja amuuri tiigrid. Rahvusvahelised loomakaitseorganisatsioonid hoiavad loomaaedadel silma peal ja kui asukatele ei suudeta normaalseid tingimusi tagada, siis on oht neist ilma jääda, nagu juhtuski Riia loomaaia elevantidega.
/nginx/o/2015/10/30/4644799t1hdb84.jpg)
Direktori sõnul pole probleem selles, et jääkarudel on aed ümber, vaid tegevuses puudumises.
«Looduses läheb neil kogu aeg selle peale, et toitu leida. Meil siin on toit olemas, meelelahutuseks näevad nad külastajaid, aga neile on vaja rohkem tegevust,» selgitab Mati Kaal. «Polaarium ei tähenda mitte ainult avaramaid ruume, vaid ka seda, et seal saavad nad elada oma elu, sealhulgas ka ujuda, sest jääkarud veedavadki suure osa oma elust ujudes. Uus ekspositsioon võimaldaks neile seda.»
Hetkel on Tallinna loomaaias isakaru Nord, emane Friida ja imearmas kaheaastane karutüdruk Nora, kes on juba ema kasvu. Jääkarud on evolutsioonis lihatoidulistest üks nooremaid liike.
Mati Kaal selgitab, et loomaaed loetakse rahvusvaheliselt aktsepteeritavaks, kui ta täidab nelja funktsiooni: need on loodushariduslik, teaduslik, ohus olevate liikide päästmine kunstlikes tingimustes elava asurkonna kaudu ja võimalus linnalikus keskkonnas puhata.
Kultuuriasutuslikus aspektis on Tallinna loomaaed naabrite seas kõige külastatavam: aasta lõpuks eeldatakse külastajate arvuks üle 370 000. Uue polaariumi rajamine oleks samm, mis tõstaks Tallinna Loomaaia mainet ja positsiooni, kuid ennekõike muudaks see suurte valgete mõmmikute elu looduslähedasemaks ja annaks võimaluse jälgida platvormidelt neid kauneid loomi neile omases keskkonnas.