/nginx/o/2015/10/29/4643159t1h4c43.jpg)
Austraalia James Cooki ülikooli teadlaste uuring näitas, et röövkala saagiks langenud kala kutsub teisi röövkalu appi, kuid mitte häälitsedes, vaid kehakemikaalide abil.
Kaval «keemiastrateegia» aitab saakkalal eluga pääseda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hätta sattunud kala ei kutsu oma parve liikmeid, vaid teisi röövkalu, edastab Yle.
«Teised röövkalad saabuvad sündmuskohta, tekib segadus saagi pärast ja ohtu sattunud kalal on šanss põgenema pääseda,» selgitas kalauurija Mark McCormick.
Juba varasemad uuringud näitasid, et vigastada saanud kalast eritub teatud aineid, millega ta hoiatab oma liigikaaslasi ohu eest.
Uus uuring näitas, et kalad eritavad kemikaale ka enesekaitseks.
«Vaid paar minutit pärast seda, kui saakkala on edastanud keemilise «appikarje», on röövkalad kohal. Nende jaoks on see nagu kutse lõunasöögile ning nad alustavad saagi kinni püüdnud kalaga võitlust, et saak ta suust kätte saada,» jätkas McCormick.
Teadlaste sõnul on tegemist üsna efektiivse strateegiaga, sest umbes 40 protsendil juhtudest pääseb saakkala röövkala käest ja jääb ellu.
Rootsi päritolu teadlase Oona Lönnestedti teatel on korallriffide juures elavatel kaladel arenenud terve rida ellujäämisstrateegiaid.
Teadlased tahavad järgnevalt uurida, kuidas korallide hävinemine mõjutab sealset ökosüsteemi ning võib raskendada kalade keemilisi «appikarjeid».
«Koos korallide hävinemisega muutuvad ka saagi- ja röövkalade suhted ning «appihüüud» muutuda teistele kaladele arusaamatumaks,» jätkas McCormick.