Egeuse mere «Bermuda kolmnurgast» leiti antiiklaevade surnuaed

Allveearheoloog Foto: SCANPIX

Allveearheoloogid leidsid Kreekas Egeuse meres niinimetatud Bermuda kolmnurgast laevade surnuaia, milles on kokku 22 alust.

Osa leitud laevadest on vähemalt 2500 aasta vanused, edastab news.com.au.

Egeuse idaosas on 13 väikesaart, mille suurus kokku on vaid 44 ruutkilomeetrit, kuid just see ala on laevadele ohtlik olnud.

Allveearheoloogide sõnul tõi suure hulga vrakkide avastamine neile meelde müüdi sireenidest, noortest kenadest haldjatest, kes meremehi oma laulu ja võrgutamisega karidele meelitasid.

Sireenidele ei suutnud vastu panna isegi mitte Vana-Kreeka suurim kangelane Odysseus.

Teadlaste sõnul on nendele laevahukkudele loogiline selgitus, mitte huku taga ei ole müütilised olendid ega üleloomulikud jõud.

Allveearheoloogi Wendy van Duidenvoorde´i sõnul leitakse tavaliselt üks laev siit ja teine sealt, kuid nüüd leiti midagi, mille sarnast varem leitud ei ole.

Kreeka veeaaluste aarete ameti ja USA merendusfirma RPM Nautical Foundation koostöös tehtud leid asub Fourni arhipelaagis Samose ja Icaria saarte vahel.

«Seal ei ole suuri sadamalinnu ega häid randumispaiku. See viitab, et meremeestel oli seal keeruline navigeerida ning üldiselt rasketele mereoludele Egeuse mere idaosas,» teatas RPM Nautical Foundation esindaja Peter Campbell.

Esimesel sukeldumisel leti Vana-Rooma laevavrakk, kuid juba viiis päeva hiljem leiti veel üheksa antiikset alust. 13 päeva kestnud missiooni ajal leiti kokku 22 kunagi uppunud laeva.

See leid moodustab Kreeka vetest leitud laevavrakkidest 12 protsenti.

«Tavapäraselt leiame sukeldumishooajal parimal juhul viie aluse jäänused. Ootasime edu ja see tuli väga suure arvu laevade näol. Me sõna otseses mõttes komistasime laevahunnikule,» teatas Kreeka allveearheoloog George Koutsouflakis.

Leitud laevad on merepõhjas erinevatel sügavustel. Nende uurimiseks, mis on sügavamal, on vaja eriseadmeid ja roboteid.

Arheoloogide sõnul hukkus enamik alustest karile sõites, kuid oli ka neid, mis uppusid tugeva lainetuse ja tormi tõttu.

Van Duidenvoorde teatel kõik alused jäädvustatakse ja leiuala kaardistatakse.

Egeuse mere Fourni arhipelaag oli juba antiikajal tuntud kui ida ja lääne vahelise kaubandustee osa, mis ühendas Kreekat Türgi ja Lähis-Idaga.

Arheoloogide arvates võiks paigast saada tulevikus allveeturismi paik, kus harrastussukeldujatel on võimalik minna laevade surnuaiaga tutvuma.

Koutsoflakise sõnul olid uppunud alustel mitmesugused kaubad alates eksootilistest ja luksuslikest kuni igapäevase tarbekaubani.

Uurimine näitas, et kõige vanemad alused pärinevad ajast 700 – 300 eKr, kuid on ka neid, mis on Rooma impeeriumi ajast 300 – 600 pKr.

Uurijate arvates võib paigas olla veel palju iidseid uppunud aluseid, kuna läbi on uuritud vaid viis protsenti alast.