Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos uurib naiskosmonautide abil Kuule lendamise võimalusi ja ohte.
Pildid: Venemaa naiskosmonaudid «lendavad» Kuule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuus 22- 34-aastast naist elavad kaheksa päeva Moskva lähedases biomeditsiinikeskuses asuvas Kuu-lennu simulatsioonikapslis, edastab TASS.
Katsekosmonautideks on Tatjana Šigujeva, Jelena Lušitskaja, Inna Nosikova, Polina Kuznetsova, Anna Kussmaul ja Darja Komissarova.
Katsekapslis on nii nagu Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) ehk lisaks juhtimisseadmetele ja magamiskohtadele ka köök, pesemiskoht ja jõusaal.
Naistele tehakse sel ajal 30 katset, mille eesmärgiks on uurida inimeele ja –keha reageeringuid kosmoselennul ja kitsastes oludes.
Naiskosmonaute jälgivad ööpäeva ringselt kaamerad ning toimuvad stressitaseme mõõtmised.
Uurimisprogrammi kohaselt kulub venelannadel kolm päeva «Kuule lennuks» , kaks «Kuu orbiidil» olemiseks ja kolm päeva «Maale tagasi» saabumiseks.
Naised simuleerivad kõiki lennuetappe, kuid neil on ka mõningast vaba aega, millal nad saavad lugeda e-raamatuid, mängida arvutimänge ja vaadata sülearvutist filme.
Luna-2015 projekt ei ole esimene selline, vaid juba 1967. aastal tegi Nõukogude Liit 12 kuu pikkuse kosmoselennu simulatsiooni.
Samas on nüüdne vaid naistest koosnev meeskond ebatavaline, kuna varem on tehtud katseid eelkõige meestega.
Uudisteagentuuri TASS andmetel ei saanud naiskosmonaudid «missioonile» kaasa võtta ega kasutada meiki ja parfüümitooteid, mida nad on harjunud «Maal» kasutama.
Venemaa teadlasi huvitab ka see, milline on naiste pingetaluvus, kui meeskonnas ei ole vastassoo esindajaid.
Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos tahab Kuule teha nii mehitatud lende kui ka rajada sinna alalise baasi.
Roskosmos teeb selles koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ning esmalend peaks toimuma viie aasta pärast.
Venemaa nüüdsed Luna programmid on välja kasvanud Nõukogude Liidu ajal käivitatud kosmoseprogrammidest. 20. sajandi keskel Külma sõja ajal tahtis Nõukogude Liit viia ka oma kosmonaudid Kuu pinnale, kuid seni on Maa kaaslasel astunud vaid ameeriklaste jalg.
USAd huvitab praegu Marss kui uus uurimisobjekt rohkem kui Kuu.
NASA teatel tahetakse esimene mehitatud lend saata Punase planeedi poole teele 2030. aastatel ehk umbes 15 aasta pärast.