Venemaal Siberis leiti igikeltsast üle 10 000 aasta tagasi elanud koopalõvi kutsikad, kellest üks näeb välja selline nagu ta magaks.
Video: Siberi igikeltsast leiti rohkem kui 10 000 aasta vanused koopalõvid
Kaks koopalõvikutsikat paljastusid Sahha Vabariigis ehk Jakuutias selle aasta suvel, edastab Siberian Times.
Teadlased loovada hästi säilinud noorte lõvide abil uurida, miks ja kuidas võisid koopalõvid välja surra. Koopalõvidel praktiliselt puudusid looduslikud vaenlased ja nad ei jäänud ka märgaladele kinni nagu hiiglaslikud mammutid.
Venemaa teaduste akadeemia Jakuutia osakonna esindajad tutvustavad leidu järgmisel kuul aset leidval pressikonverentsil. Lisaks koopalõvidele esitletakse veel teisi jääajal elanud loomi, kelle jäänuseid on hiljaaegu leitud. Nende seas on nii mammut, piison, hobuseid kui ninasarvik.
Teadlased paljastavad pressikonverentsil, kui vanalt need koopalõvi kutsikad surid ja mis oli surma põhjus.
Koopalõvi (Panther spelaea) elas tänapäeva Euroopa ja Siberi aladel umbes 10 000 aastat tagasi jääajal, kuid suri välja.
Koopalõvide tänapäeva sugulane on nüüdislõvi (Panther leo).
Euraasia koopalõvi on kujutatud mitmetel koopajoonistel ja neist on leitud ka fossiile. Teadlaste sõnul on luu-uuringud näidanud, et need lõvid olid umbes 1,2 meetrit kõrged ja 2,1 meetrit pikad, pikkuse hulka ei ole arvatud saba pikkust. Seega meenutasid nad välimuselt tänapäeva lõvi.
Oletatakse, et koopalõvid jahtisid suuri taimetoidulisi loomi nagu metsikuid hobuseid, kitsi, põhjapõtru, piisoneid ja isegi vigastatud või noori mammuteid.
Teadlased ei tea seni, miks see lõviliik välja suri, kuid oletatakse, et selles võisid rolli mängida koopakarud ja hirved, kuna nende liikide arvukus vähenes. Seega kahanes kakoopalõvide söögivõimalused.
Koopalõvid elasid keskmises ja hilises pleistotseenis kogu Euraasias ning nende jäänuseid on leitud näiteks USAst ja Kanadast Alaska piirkonnast.
Enne nüüdset leidu oli koopalõvidest vaid paar fossiili.