Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Video: vihm tõi Atacama kõrbesse õitemere

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Atacama kõrb õitemeres
Atacama kõrb õitemeres Foto: SCANPIX

Tšiilis, Boliivias ja Peruus asuvas Atacama kõrbes on üle pika aja sadanud vihma, tuues sinna sõna otseses mõttes õitemere.

Asjatundjate sõnul on nüüdne niiskus tekitanud viimase 18 aasta kõige suurema taimekasvu vohamise, edastab AFP.

Tavapäraselt tekivad piirkonnas vihmad kuni kümne aasta tagant, andes võimaluse taimedel kasvada.

Sel aastal saabunud vihmad on kestnud kestnud pikemalt ja seega on ka taimekasvuperiood pikenenud 2 – 3 kuult peaaegu aastani.  Atacama kõrbeala mõjutab eelkõige külm Peruu hoovus, kuid ka kahe mäestiku Andide ja Tšiili rannikumägede vahel olemine. Mingil määral ka kliimailming El Niño, mis soojendab Vaikse ookeani vett ja toob Lõuna-Ameerikasse vihmaperioodi.

Märtsis tabas Tšiili põhjaosa paduvihm, mis tõi kaasa üleujutuse ja võttis elu 28 inimeselt. Kümned tuhanded pidid tulvavete eest põgenema.

Atacama kõrbes on sel aastal olnud peaaegu pidevalt vihma ja selle tõttu on seal õide puhkenud umbes 2000 taimeliiki. Tegemist on kõrbetaimedega, mis pistavad oma nina välja siis, kui on õige keskkond. Kuna kõrbealal on pikki põuaperioode, mis ulatuvad aastateni, siis peavad need taimed taluma äärmuslikke temperatuure ja tingimusi.

Atacama lilled meelitavad kohale turiste, kuna selline taimede vaatemäng on seal haruldane.

Võimude sõnul on ka neid, kes tahavad lillede ebaseaduslikust korjamisest ja müügist kasu lõigata. Neid taimi on aga vaja sealse ökoloogia säilitamiseks, kuna need on toiduks lindudele, putukatele, sisalikele ja närilistele.

Atacama kõrb on maailma üks kuivemaid alasid, kus aastas sajab keskmiselt 15 millimeetrit vihma, kuid seal on ka piirkondi, kus ei saja üldse.

Atacama on lössikõrb, mille pindala on umbes 400 000 ruutkilomeetrit, natuke vähem kui pool sellest asub Tšiilis.

Tagasi üles