Mis on aga Eestis eriti keeruline – žüriisse tuleb leida sõltumatud inimesed, kel endal ega kelle lähedastel poleks konkursil laule. «Võin omalt poolt kinnitada, et ka need muusikakriitikud, kes võivad jätta n-ö diibi mulje, on tegelikult nii laia maitsega, et neil pole mingi probleem hääletada ka hea lembeballaadi poolt,» selgitab Normet.
Mõni muudatus tuleb eelvaliku žüriis selgi aastal, kuid millised, ei saa Normet veel kommenteerida, et asi aus oleks.
Kuigi venekeelsest meediast on juba läbi käinud skeptilisi arvamusavaldusi, et venekeelsete etteastetega pole mõtetki «Eesti laulule» kandideerida, sest nagunii need kuhugi ei jõua, lükkab Normet selle ümber – lisaks inglis- ja eestikeelsetele lauludele on ju «Eesti laulul» kõlanud ka prantsuskeelne laul. Ta usub, et vähemasti eelvalikut tegeva žürii silmis on eesti ja inglise keelest erinev keel isegi boonuseks: «Laul kõlab ju hoobilt originaalsemalt!»
«Eesti laulu» poolfinaalid peetakse 13. ja 20. veebruaril ning finaaliks kogunetakse 5. märtsil mitte enam Nordea kontserdimajja, vaid Saku suurhalli.
«See saab olema Eesti kohta ikka väga suur show,» lubab Mart Normet ning kinnitab, et «Eesti laulu» kasvamine on korraldajate kindel plaan. «Need, kes kontserdimajas finaali vaatamas käinud, teavad, milline kaasakiskuv ja ootusärev atmosfäär saalis tekib. Nüüd tegutseme selle nimel, et seda tunnet duubeldada!»
Kui «Eesti laulu» eelkäija «Eurolaul» kasutas vahel võiduloo valimisel ka rahvusvahelise žürii teeneid, siis Normeti sõnul on lauluvõistluse eesmärk kodumaise muusika elavdamine ja arendamine ning see filosoofia on toiminud ka Eurovisiooni lauluvõistlusel. «Ei näe hetkel põhjust, et välismaalased peaksid meile meie laulu valima,» kostab ta. «Samas ei välista, et võib-olla peaks juurde tooma mõne värske kõrva välismaalt. Aga kindlasti mitte kõiki liikmeid.»