/nginx/o/2015/10/26/4634643t1h9312.jpg)
Kui tavaliselt on «Eesti laulu» konkursile muusikapalade esitamise tähtaeg olnud detsembri keskpaik või näiteks mullu detsembri algus, siis tänavu oodatakse kolmeminutilisi hitipotentsiaaliga laule juba vähem kui nädala pärast ehk 2. novembril – kella kolmeks päeval peavad lood olema Eesti Televisiooni Gonsiori tänava poolses valvelauas.
«Eesti laulu» produtsendi Mart Normeti sõnul on kuuajaline nihe võrreldes eelnevate aastatega vajalik selleks, et heliloojatel ja muusikutel oleks hiljem rohkem aega süveneda ning teletegijatel koostöös esinejatega lavalist numbrit veelgi põhjalikumalt ette valmistada. Samuti pole vähetähtis, et lood jõuaksid varem raadiojaamadesse ja oleksid konkursi ajaks juba paremini tuntud.
Poolfinaalidesse jõudvad kakskümmend muusikataiest valib – nagu ikka – eelvalikužürii, kes istub tänavu koos 4. ja 5. novembril.
Pala kui rusikalöök
Kindlasti juurdlevad paljud asjasthuvitatud, kas žüriile, kelle lõplik valik tehakse teatavaks 5. novembri saates «Ringvaade», lähevad peale pigem kaasakiskuvad poplood või uuenduslikumad heliteosed. «See kolmeminutiline vorm on tegelikult päris nõudlik,» möönab Mart Normet. «See tähendab, et oma lugu on tarvis kontsentreeritult jutustada 180 sekundiga. Rõhk on sõnal «kontsentreeritult». Meie formaadis ei saa olla liiga pikka sissejuhatust ega vahemängu. Isegi ballaad peab olema nagu rusikalöök.»
Normet lisab, et «Eesti laul» on väga demokraatlik lauluvõistlus: edasi võivad pääseda nii elektrooniline tantsumuusika kui ka folk, metal ja hiphop. Miks mitte ka šlaagrid ehk süldimuusika. «Meie žürii on piisavalt avatud meelega, et erinevates žanrites ennast koduselt tunda,» ütleb ta.
Kindlasti on paljud tähele pannud, et eelžürii koosseisus on läbi aastate toimunud suhteliselt vähe muutusi. Normet põhjendab seda sellega, et žüriisse tuleb leida sellised professionaalid, kes on muusikast läbiimbunud ning tunnevad une pealt hiti ära – inimesed, kelle tööks ongi muusika kuulamine või tegemine.
Mis on aga Eestis eriti keeruline – žüriisse tuleb leida sõltumatud inimesed, kel endal ega kelle lähedastel poleks konkursil laule. «Võin omalt poolt kinnitada, et ka need muusikakriitikud, kes võivad jätta n-ö diibi mulje, on tegelikult nii laia maitsega, et neil pole mingi probleem hääletada ka hea lembeballaadi poolt,» selgitab Normet.
Mõni muudatus tuleb eelvaliku žüriis selgi aastal, kuid millised, ei saa Normet veel kommenteerida, et asi aus oleks.
Kuigi venekeelsest meediast on juba läbi käinud skeptilisi arvamusavaldusi, et venekeelsete etteastetega pole mõtetki «Eesti laulule» kandideerida, sest nagunii need kuhugi ei jõua, lükkab Normet selle ümber – lisaks inglis- ja eestikeelsetele lauludele on ju «Eesti laulul» kõlanud ka prantsuskeelne laul. Ta usub, et vähemasti eelvalikut tegeva žürii silmis on eesti ja inglise keelest erinev keel isegi boonuseks: «Laul kõlab ju hoobilt originaalsemalt!»
Rohkem ootusärevust
«Eesti laulu» poolfinaalid peetakse 13. ja 20. veebruaril ning finaaliks kogunetakse 5. märtsil mitte enam Nordea kontserdimajja, vaid Saku suurhalli.
«See saab olema Eesti kohta ikka väga suur show,» lubab Mart Normet ning kinnitab, et «Eesti laulu» kasvamine on korraldajate kindel plaan. «Need, kes kontserdimajas finaali vaatamas käinud, teavad, milline kaasakiskuv ja ootusärev atmosfäär saalis tekib. Nüüd tegutseme selle nimel, et seda tunnet duubeldada!»
Kui «Eesti laulu» eelkäija «Eurolaul» kasutas vahel võiduloo valimisel ka rahvusvahelise žürii teeneid, siis Normeti sõnul on lauluvõistluse eesmärk kodumaise muusika elavdamine ja arendamine ning see filosoofia on toiminud ka Eurovisiooni lauluvõistlusel. «Ei näe hetkel põhjust, et välismaalased peaksid meile meie laulu valima,» kostab ta. «Samas ei välista, et võib-olla peaks juurde tooma mõne värske kõrva välismaalt. Aga kindlasti mitte kõiki liikmeid.»
Niisiis on aega võistlusel osalema pääsemiseks vaid mõned päevad ning kindlasti tasub seda kaaluda kõigil, kel vähegi hitipotentsiaaliga laulu pakkuda on – peaasi, et seda poleks avalikult esitatud enne 1. septembrit. Kindlasti väärib mäng küünlaid, sest – nagu ütleb Mart Normet – tähelepanu, mille osaliseks saavad kümme finalisti, on väga võimas: «Seda ka tänu Postimehele, kes on lisaks ERRi kanalitele «Eesti laulu» ametlik meediapartner.»
«EESTI LAUL 2016» AJAKAVA JA TINGIMUSED
Allikas: err.ee
/nginx/o/2013/07/05/1875420t1h1d16.jpg)