/nginx/o/2010/11/05/460794t1hb83a.jpg)
Itaalias Firenzes asuvas Arcetri astrofüüsika observatooriumi teadlasel Kevin Reardonil õnnestus teha Päikesest ebatavalised fotod.
Päike nagu van Goghi maal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlase arvates meenutab neil fotodel nähtu kuulsa kunstniku Vincent van Goghi maale, kirjutab Sky News.
Reardoni sõnul on fotodel näha erilisi gaasijugasid spiikuleid, mis Päikese maalisarnaseks muudab.
Kuigi need spiikulid võivad väiksed välja näha, on need tegelikult sadu kilomeetreid laiad ja tuhandeid kilomeetreid pikad.
Fotodel on näha ka Päikeseplekke. Päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal.
Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
Reardoni sõnul on Päikesel veel palju huvitavat, tema fotod näitavad vaid sellest tähest vaid väga väikest osa.
Päike on meie Päikesesüsteemi muutlik täht perioodiga 11 aastat. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.
Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ehk 109 Maa läbimõõtu ja mass 1,9891×1030 kilogrammi ehk 332 950 Maa massi. Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus 1409 kg/m³.
Päikese pinnatemperatuur on 5778 kelvinit, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon - kuni viis miljonit kelvinit ning tuum umbes 15,7 miljonit kelvinit.
Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad nii, et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades päikeseplekke ja protuberantse.