Laupäevast avati Kadrioru kunstimuuseumis rahvusvaheline näitus «Dresdeni ja Peterburi vahel. Kunstnikest kaksikvennad von Kügelgenid». Tegemist on iseseisva Eesti kõige olulisema koostööga Vene ja Saksamaa suurimate kunstimuuseumidega – Riikliku Ermitaaži ja Dresdeni Riiklike Kunstikogudega.
Galerii: rahvusvahelise näituse «Dresdeni ja Peterburi vahel» avamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse initsiatiiv lähtub Eestist ja selle keskmes on nimekad valgustusaja kunstnikud Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Eesti (ja ka Läti) 18. ja 19. sajandi vahetuse kujutavas kunstis on kaksikvennad sedavõrd tähtsad, et annavad põhjust rääkida lausa vendade Kügelgenide ajastust.
Esmakordselt on Eestis võimalik saada nii hea ülevaade põhiliselt Saksamaa ja Venemaa muuseumides ning erakogudes asuvast Kügelgenide loomingust. Näitusele on töid laenanud Riiklik Ermitaaž, Pavlovski muuseum-kaitseala, Dresdeni Uute meistrite galerii ja Joonistuskabinett, Dresdeni linnamuuseum, Kügelgenhaus – Dresdeni romantismimuuseum, Läti Riiklik Kunstimuuseum, Riia Linna ja Meresõidumuuseum, Tartu Ülikooli Raamatukogu ning mitmed erakogud nii Saksamaal kui ka Eestis. «Peterburi ja Dresdeni laenude kõrval on väljas ka Eesti kunstipärandi uhkus – Karl von Kügelgeni keisri tellimusel loodud Tallinna vaated ja Gerhard von Kügelgeni portreed saksa kirjanduse suurkujudest Goethest, Herderist ja Wielandist, mis kuuluvad Tartu Ülikoolile ja on ühed rahvusvaheliselt kõige mainekamad teosed Eestis,» sõnab näituse kuraator Kadi Polli.
Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Gerhard ja Karl von Kügelgen – identsed kaksikud, kes sündisid Saksamaal Maini-äärses Bacharachi linnakeses. Vendade kunstnikukarjäär algas kodukandi suurematest keskustest Koblenzist ja Bonnist, sai täiendust 18. sajandi absoluutses kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Algusest peale huvitasid ühte venda inimesed ja teist loodusvaated. Hilisemat Dresdeni Kunstiakadeemia professorit Gerhard von Kügelgeni tuntakse Saksamaal kui Goethe-maalijat ja Caspar David Friedrichi sõpra, Venemaal kui Paul I perekonna portreteerijat. Karl von Kügelgen on läinud ajalukku Tsaari-Venemaa uute valduste – Eesti, Krimmi ja Soome – maastike jäädvustajana. Käesolev näitus keskendub aga vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna, määratledes ennast mitte enam käsitööliste, vaid vabade loojate ja intellektuaalide ringi ning sõlmides peresidemed Balti aadliga.
Näitusega kaasneb mahukas kataloog. Eesti, saksa ja vene autorite koostöös valminud raamat annab põhjaliku ülevaate vendade von Kügelgenide loomingust ja selle tähendusväljadest kahe Balti kultuurielu kõige enam mõjutanud kunstilinna, Dresdeni ja Peterburi vahel.
Näitust saadavad erinevad publikuprogrammid, kuraatoriekskursioonid, noorte haridusprogramm «Rohkem valgust» ning kunstikonkurss koolilastele (viimast toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed).