Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Marsile lendamise tankimispeatus võiks olla Kuul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

USA Massachussets Institute of Technology (MIT) teadlased tegid uuringu, mille kohaselt võiks Marsi-lendude vahe- ja tankimispeatus olla Kuul ja selle lähedal.

Kui Kuul ja selle orbiidil oleks tankimisjaamad ja eluks vajalike asjade laod, siis  kahaneks Marsi missioonide alustel olevate asjade mass 68 protsendi võrra ja see oleks rahas märgatav kokkuhoid, kirjutab Discovery News.

Praegu maksab 0,45 kilogrammi Maa orbiidile saatmine tuhandeid dollareid.

«See ei ole kooskõlas tavapäraselt levinud arusaamaga Marsile lendamise kohta. Selle kohaselt starditakse Maalt ja lennatakse otsesuunas Marsil, kaasas kõik missiooniks vajalik,» selgitas MIT astronautikateadlane Olivier de Weck.

De Wecki sõnul ei ole veel Kuule Marsi-lendude jaoks vajalike baaside loomise ideed kuigivõrd kaalutud.

«Pikemas perspektiivis vaadatuna on see kasulik, kuna siis ei pea Marsi alused kõike Maalt kaasa võtma, vaid saavad laadida vajalikku Kuul, kuhu see viiakse ette valmis,» lisas teadlane.

USA kosmoseagentuuri NASA teadlaste teatel on Kuu poolustel suures koguses jäätunud vett. Sellest jääst saab teha vesiniku ja hapnikku, mis on aluseks kütusele, milelle lisatakse veel teisi komponent.

Kuu kasutamine baasina aitaks vähendada Marsi-lendudele kuluvaid suuri summasid.

MIT teadlased eesotsas Takuto Ishimatsuga tegid matemaatilise mudeli, mis näitas kõige efektiivsema Marsile jõudmise viisi. Ilmnes, et parim ja odavaim viis on luua vahepealsed tankimisjaamad, mille loomisel tuleks aluseks võtta Lagrange´i punktid.

Lagrange`i punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe teineteise ümber tiirleva suure massiga keha suhtes paigal püsida. Tankimisjaamad on need väikese massiga kehad ning Maa ja Kuu on suure massiga kehad.

Teadlased lisasid, et esimene lend Marsile ei saa Kuul loodavat infrastruktuuri veel kasutada, kuid tulevased lennud kindlasti.

«Inimkonna eesmärgiks on Marsi koloniseerimine, kuid enne seda tuleb teha lisaettevalmistusi ja niiöelda kindlustada tagalat. Selleks tuleb ära kasutada Kuud, mis on Maale lähedal ja baasi loomiseks sobiv,» lausus Ishimatsu.

Teadlaste sõnul tahetakse ka Marsi varasid kasutada, kuid selleks tuleb teha lisauuringuid.

NASA tahab esimese mehitatid lennu Marsile saata 2030. aastatel ehk umbes 15 aasta pärast.

Tagasi üles