Katk on olnud inimkonna nuhtlus arvatust pikemat aega

Katkuohvri kolju Foto: SCANPIX

Iidsete hammaste ja DNA uuring näitas, et katk on inimkonda piinanud kauem, kui seni arvatud on.

Taani Kopenhaageni ülikooli teadlased uurisid pronksiajast pärit seitsme skeleti hambaid ja leidsid neist katkubakterit, edastab BBC.

Teadlaste sõnul oli  katk see, mis juba iidsel ajal inimkogukondi harvendas.

Ajaloost on teada kolme suurt katkupandeemiat: Vana-Rooma keisri Justinianuse valitsemisajal 541. aastal pKr, milles kaotas elu üle 25 miljoni inimese; Hiinast 1334. aastal alguse saanud niinimetatud must surm, mis tappis umbes pool tollase Euroopa elanikkonnast ja Hiinas tööstusrevolutsiooni ajal 1860. aastatel levinud katk, mis võttis elu kümnelt miljonilt inimeselt.

Ajaloolistest allikatest on teada veel katkupuhangut Kreekast Ateenast 430. aastal eKr.

Teadlased uurisid 101 pronksiajast pärit Euroopa ja Aasia inimskeletti, millest seitsme hammastes leidus Yersinia pestis bakterit, mis tekitab katku. Vanim uuritud hammastest oli 5783 aasta vanune ehk pronksiajast.

Iidne katkubakter ei olnud oma omadustelt veel selline, et oleks tekitanud pandeemiat. Siis tekitas see bakter eelkõige kopsukatku, mis anti edasi inimeselt inimesele köhimise teel ning mis alati lõppes surmaga.

Katkubakteri geneetika uurimine näitas, et umbes 1000. aastaks eKr oli ta muutunud selliseks, nagu teda tuntakse tänapäeval.

Katkubakter läbis mutatsiooni, mille tõttu jäi ta elama näriliste organismis ning need loomad kandsid edaspidi seda bakterit edasi. Bakter hakkas kiiremini levima ja selle tõttu tekkisid haiguspuhangud.

Toimus veel teine mutatsioon, mis lubas sel bakteril siseneda erinevatesse kudedesse. See tõi kaasa muhkkatku tekke.

«Avastasime, et katk levis seniarvatust 3000 aastat varem. Katkuepideemia mõjutas kindlasti palju iidseid ühiskondi,» sõnasid uurijad.

Paljud varasemad uuringud on näidanud, et ajaloos on perioode, mil Euroopa rahvastik kahanes kuni 60 protsendi võrra ja arvatakse, et selle põhjuseks oli katk.

Haiguspuhangud langesid kokku suurte massimigratsioonidega.

«Inimesed liikusid Kesk-Aasiast Põhja-Euroopasse, tõrjudes varasemaid sealseid elanikke. Koos migratsiooniga oli ka katk,» selgitasid uurijad.

Ka tänapäeval esineb maailma osas paikades katku. 2013. aastal registreeriti maailmas 783 katkujuhtumit, millest 126 lõppes surmaga.

Wikipedia:  Katkuks ehk mustaks surmaks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter Yersinia pestis.

Katk võib inimeselt inimesele levida haigega kokkupuutumise, aevastamise, köhimise ning näriliste ja kirpude kaudu.

Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne.

Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine.