/nginx/o/2015/10/22/4621987t1h11b4.jpg)
Mis puudutab nälga, siis võib see ka kõige kannatlikuma ja sõbralikuma inimese tigedaks muuta.
Nälg teeb tigedaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda fenomeni uuris USA Texase toitumisteadlane Brenda Bustillos, edastab Daily Mail.
Tema sõnul pärineb nälja ja viha seos inimevolutsiooni algusajast, aidates samas ellu jääda.
Aju jaoks on glükoos number üks kütus, aidates nii keskendumisel kui mõtlemisel. Einestamise vaheaegadel glükoosi tase ajus langeb ja kui see on liiga madalal, siis käivitub stressihormoonide tootmine.
«Kui aju «nälgib», muutub tavapärane otsuste langetamine ja mõtlemine raskeks. Ka enesekontroll on väiksem,» selgitas Bustillos.
Bustillose sõnul muutub näljatunde tekkides organismi kehakeemia ja võib kaduda kontroll emotsioonide üle.
«Kui me ei saa süüa, reageerib keha nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt. Tekib stress ja isegi hullumise seisund. Kui ajus on liiga vähe glükoosi, on raskem vihatunnet kontrollida ning keha hakkab tootma stressihormoone, mis omakorda võimendavad viha,» nentis teadlane.
Bustillose sõnul haaratakse tänapäeval näljatunde tekkides kiiresti snäkkide ja kiirtoidu järele, kuid tegelikult tuleks valida tervislikum toit.
Näljast tekkiv vihatunne ei leevene, kui end pugitakse rämpstoitu täis, sest siis tekib söömistress. Rämpstoit teeb täiskõhu tunde kiiresti, kuid üsna varsti ollakse jälle näljane ja ebatervislik tsükkel võib korduda.