/nginx/o/2015/10/22/4619677t1h10c1.jpg)
Austraalia La Trobe´i ülikooli teadlaste uuringu kohaselt magavad krokodillid üks silm lahti.
Krokodillid magavad üks silm lahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks krokodillide magavad sellisel viisil veel mitmed linnud, delfiinid ja sisalikud, edastab BBC.
Teadlaste sõnul mõjutab silma lahtiolemist see, et krokodillid kasutavad korraga ühte ajupoolkera, lastes teisel poolkeral puhata.
Uuritud krokodillide puhul täheldati, et need roomajad hoiavad suure tõenäosusega magades ühe silma lahti, kui lähikonnas on inimesi.
Zooloog John Lesku sõnul on lahtiolev silm kontrollimiseks, mis toimub ümbruskonnas.
«Katse näitas, et krokodill kontrollis inimese kohaolekult lahtioleva silma abil. Kuid isegi siis, kui inimene lahkus ruumist, jäi maganud krokodilli silm lahti. Silm oli suunatud kohta, kus inimene oli seisnud. Seega kontrollib magav krokodill ümbrust, et ei oleks ootamatut ohtu,» selgitas teadlane.
Teadlased uurisid akvaariumis elavaid krokodille infrapuna kaamerate abil ja jäädvustasid nende elu ööpäev läbi.
«Need loomad ei ole just sõbralikud, kergem oli uurida noori krokodille, kes on vaid 40 – 50 sentimeetri pikkused,» lisas Lesku.
Veel tehti katse, milles inimene pandi ruumi teatud ajaperioodideks. Ka siis ilmnes sama, kõik uuritud krokodillid magasid üks silm lahti.
Sellist ühe silma lahtiolekut ja ühe ajupoolkera puhkust tuleb lisaks krokodillidele ette ka delfiinidel ja morskadel. Need loomad jälgivad, et nad karjast kaugele ei satuks.
Linnud kasutavad ühe lahtise silmaga magamist, ennetamaks kiskjaid.
Teadlaste järgmiseks sammuks on uurida, kas krokodillid on ühe lahtise silma ja ühe ajupoolkera töötades vaid poolunes.
Selleks tuleb krokodillide magamise ajal uurida nende ajulaineid, mis näitavad, kui aktiivselt ajupoolkerasid kasutatakse.
Lesku plaanib koos saksa kolleegidega uurida Niiluse krokodille, pannes neile elektroodid.
Teadlaste sõnul pärineb üks silm lahti magamine iidsest ajast, mil liigid hakkasid üksteisest eralduma. Oletatakse, et nii magas kunagi lindude, imetajate ja roomajate ühine kauge esivanem. Imetajatel kadus see oskus aga evolutsiooni käigus.
«Inimesed arvavad, et nende magamisviis, kus aju ja silmad täielikult puhkavad, on normaalne. Inimene kuulub imetajate hulka ja maal elavad imetajaid ei maga üks silm lahti. Loomariigi mitmete teiste esindajate puhul on aga teisiti. Üks silm lahti magamine on nende jaoks normaalne,» lisas Lesku.