/nginx/o/2015/10/22/4619513t1hbeb8.jpg)
Kui teksapükse teravamalt silmitseda, siis paljudel on ühe suure esitasku sees veel väiksem tasku, kuid enamik inimesi ei murra pead, miks see nii on.
Miks teksapükstel on suure tasku sees väike tasku?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klassikalistel teksadel on kokku viis taskut ja suurtel taskutel on needid.
Teksade ajaloo tundjate sõnul pärineb lisatasku 19. sajandist, mil teksade buum alguse sai.
«See väike tasku pandi, kuna ameeriklased kasutasid siis taskukelli. Sinna väiketaskusse mahutus taskukell. Kella ei saanud panna suurde esi- ega tagataskusse, kuna teksade puhul oli tegemist tööpükstega, millega töötati. Kella peale oleks võidud istuda ning tööhoos oleks kell võinud taskust välja kukkuda. Seega oli väike tasku, mis kella kinni hoidis, kõige kindlam,» teatasid asjatundjad.
Tänapäeval enam taskukelli ei kasutata, kuid nüüd saab väikesesse taskusse panna näiteks peenraha, võtme või mälupulga.
«19. sajandil kasutasid töölised umbes samasuguseid teksaseid kui nüüd, kuid siis oli kangas viletsam. Levi Strauss oli see, kes need sinist värvi puuvillasest kangast tööpüksid välja mõtles. Temaga koostööd teinud lätlane leidis, et kui panna taskute nurkakdesse needid, siis hoiavad need taskuid paremini kinni. Tööpükste puhul on see nüanss oluline,» lisasid asjatundjad.
Maailmas on teada mitmeid inimesi, kes kollektsioneerivad erinevatest ajastutest pärit teksasid.
Wikipedia: Levi Strauss (26. veebruar 1829 – 26. september 1902) oli saksa päritolu USA ettevõtja. Ta asutas maailma esimese teksapükste tootmise. Ta firma Levi Strauss Co alustas tegevust USAs Californias San Franciscos 1853. aastal.