Video: Itaalia Soratte´i mäe punkrites leidub natsikulda?

Soratte´i mäe punkri üks koridoridest Foto: Youtube

Itaalias asuvat Soratte´i mäge on alati ümbritsenud müsteerium, sest seda paika on läbi ajaloo peetud ebatavaliseks.

Teada on, et Rooma keiser Constantinus Suur ravis seal leeprat ja paranes haigusest ning paavst Bonifacius VIII peitis oma päevikuid, kirjutab news.com.au.

Kuid kõige suuremaks saladuseks võib olla 691 meetri kõrguse mäe sisse rajatud punkritesüsteem, mis on Euroopa suurim.

«Mäe sisse on ehitatud umbes neli kilomeetrit tunneleid ja teisi ruume, mis asuvad 300 meetri sügavusel. Tegemist on tõelise insenerikunsti tippsaavutusega,» teatas arhitekt Gregory Paolucci.

Paolucci on organisatsiooni Bunker Soratte Association juht. See ühendus teeb Roomast põhja jäävale Soratte´i mäele ja punkrisse ekskursioone.

Punkrisüsteem on külastajatele osaliselt avatud, kuid selles on veel mitmeid avastamata osi.

Selle punkri lasi ehitada Itaalia diktaator Benito Mussolini oma pere ja lähikondlaste jaoks. Teise maailmasõja ajal jättis Mussolini mulje, et seal on salajane relvatööstus.

Mussolini ei külastanud paika mitte kunagi. Ta tõugati võimult 1943. aastal ja natsikindral Albert Kesserling tegi paigast oma peakorteri.

Tunnelisüsteemis elas üle 980 natsisõduri ning seal ei puudunud ka meelelahutusvõimalused. Punkri seintel on alles sõdurite joonistatud sentimentaalseid pilte.

Liitlasväed pommitasid punkrit 1944. aastal ning ellu jäid need, kes olid punkri kõige sügavamates osades.

Pärast teist maailmasõda see punker unustati, kuid Külma sõja perioodil lasi Itaalia valitsus sellesse ehitad tuumavarjendi, mis oli salastatud kuni 2008. aastani.

Itaalias on liikumas jutud, et  natsid peitsid Soratte´i mäe punkrisse 72 tonni kulda, mille varastasid Itaalia Pangast. Osa kullast olevat kuulunud Itaalia juutidele.

Seiklejad on tunnelitest kulda otsinud, kuid asjatult, kuid see ei tähenda, et seda seal ei oleks.

Punkri ehitamisajast ei ole teada ühtegi kaarti, kuid Paolucci arvates on seal  läbi uurimata mitu kilomeetrit koridore ja galeriisid, kuhu on võimalik peita ükskõik mida.

«On andmeid, et nii saksa kui itaalia sõdurid nägid kullalaadungit. Itaalia kaitsevägi otsis 1960. aastatel seal kulda metallidetektorite ja veesoonte otsijate abil. Kunagised kaevurid ja natside vastu võidelnud partisanid nägid enda sõnul tunnelitesse veoautosid sisenemas, kuid mitte väljumas. 1980. aastatel otsis valitsuse teotusel seda kulda Itaalia aadlik, kuid ei leidnud. Miks selline kära ja otsimine, kuid tegemist on vaid jutuga? Ja miks kaasati sõjavägi?» lausus Paolucci.

Väidetavalt on tegemist neetud kullaga. Paolucci sõnul on teada lugu, et pärast Teise maailmasõja lõppu läks punkris teeninud saksa sõdur tagasi kulla järele. Kui ta tagasi Saksamaale jõudis, kaotas elu. Sellest oletati, et ta leidis midagi väärtuslikku ja tapeti.

Kohalike itaallaste seas on seni kõnekäänd, et «mägi neelas varanduse» ja see võibki tõsi olla.

Sel aastal on natsivarandust otsitud ka Poolast, kuid seni ei ole selle kohta kindlaid andmeid.