/nginx/o/2015/10/21/4617419t1h5315.jpg)
Soome Jyväskylä, Helsingi ja Aalto ülikool tegid uuringu, mille kohaselt agressiivne muusika suurendab eriti meestel depresiooni ja neurootilisust.
Agressiivne muusika tekitab depressiooni, seda eriti meestel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud kasutavad muusikat kui rahustajat, stressi, depressiooni, negatiivseid mõtteid ja tundeid vähendavat vahendit, kirjutab Yle.
«Oma mõtete pidev ketramine, eriti negatiivsete mõtete, seostub vaimse tervise tasakaalutusega. Meie eesmärgiks oli uurida, kas muusika kuulamisel võib olla vaimsele tervisele negatiivset mõju,» selgitas uuringu juht, Jyväskylä ülikooli teadlane Emily Clarkson.
Katsealustel kontrolliti nende stressi, depressiooni ja neurootilisuse taset. Lisaks teatasid uuritavad, millist muusikat nad tunnetega toimetulemiseks kuulavad.
Uurimine näitas, et stressi, neurootilisust ja depressiooni esines enim neil, kes tegeledes negatiivsete tunnetega kuulasid kurba või agressiivset muusikat. Seda tuli meestel ette enam kui naistel.
«Selline muusika toob negatiivsed tunded rohkem pinnale, kuid ei pruugi negatiivset meeleolu parandada,» selgitas Jyväskyla ülikooli teadlane Suvi Saarikallio.
Muusikalise katse ajal uuriti katsealuste ajutööd magnetresonantsuuringuga. Neile anti kuulata rõõmsat, kurba ja agressiivset muusikat.
Analüüs paljastas, et mehed, kes tegelesid oma negatiivsete tunnetega agressiivset muusikat kuulates, oli aju frontaalsagaras aktiivsus väiksem. Naistel seevastu lisandus negatiivsete tunnetega tegelemisel selles ajupiirkonnas aktiivsus.
«Uuring näitas seost muusika kuulamise ja frontaalsagara aktiivsuse vahel. See tähendab, et teatud muusika kuulamise mõju ajus on pikaajaline,» selgitas Helsingi ülikooli teadlane Elvira Brattico.
Brattico loodab, et muusikauuring paneb inimesed mõtlema, millist muusikat nad heaolu saavutamiseks peaksid kuulama.