/nginx/o/2015/10/20/4615355t1h266e.jpg)
Teisipäeval andsid 23 riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liiget ja 15 SDE fraktsiooni liiget parlamendile üle kooseluseaduse rakendusaktid.
Yoko Alender: mul on hea meel, et oleme jõudnud kooseluseaduse rakendamiseni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna fraktsiooni liikme Yoko Alenderi sõnul on kooseluseadus eelmisel aastal vastu võetud, jõustub 1. jaanuarist 2016 ning enne seda on riigikogu liikmetel põhiseaduslik kohtustus seaduse rakendusaktid õigeaegselt jõustada, vahendab uudised.ee.
«Tänaseks on juba seadusandlikul tasandil läbi vaieldud küsimus, kas kooseluseadust on vaja, ning eelmine riigikogu koosseis on andnud sellele oma heakskiidu. Nüüd on meie kohustus kooseluseadus rakendada, ehk siis viia sisse vajalikud muudatused kõigisse teistesse asjassepuutuvatesse õigusaktidesse. Tean, et eelnõu toetajate hulk on suurem kui eelnõu sisseandjate hulk,» lausus Alender. Ta tõi välja, et kooseluseaduse vastuvõtmise järel on rahvusvahelises õigusruumis toimunud kaks olulist sündmust. Esiteks otsustas USA Ülemkohus, et samasooliste õigus võrdsetel alustel abielluda on inimese põhiõigus; teiseks otsustas Euroopa Inimõiguse Kohus, et riigil on kohustus võimaldada samasoolistele paaridele kooselu registreerimine.
«Kui minult küsiti, kas oleksin eelmises koosseisus hääletanud kooseluseaduse poolt, siis vastus on loomulikult «jah». Kui saame teha riigina midagi, et võimalikult suur osa meie inimesi tunneks end täisväärtuslike ja aktsepteeritud ühiskonnaliikmetena, sellistena nagu nad on, registreerides oma kooselu kellega soovivad, siis tuleb seda teha. Riik peab kaitsema kõigi oma inimeste õigusi,» ütles Alender.
Kooseluseadus annab võimaluse oma kooselu registreerida paaridel, kes mingil põhjusel abielluda ei saa või ei soovi, kuid soovivad sellele vaatamata kooseluga seonduvaid õiguslikke tagatisi. Seeläbi antakse umbes 170 000 paarile, kes ei ole abielus, võimalus kaitsta üksteise vahelisi õiguseid kui ka õigusi suhetes riigiga ja kolmandate isikutega.
Rakendusaktid annavad jõustumisel vabalt koos elavatele isikutele võimaluse, mitte kohustuse reguleerida oma õiguslikke suhteid. Seejuures on regulatsioon sooneutraalne ehk see kehtib nii heteroseksuaalsetele paaridele kui samasoolistele paaridele. Lisaks menetlusreeglitele on kõnesoleva eelnõu eesmärk määrata kindlaks ka registreeritud elukaaslase seisundi õiguskorras tervikuna.
Vaata TV3 videot: