Torino surilinalt leiti maailma erinevatest paikadest pärit õietolmu

Torino surilina Foto: SCANPIX

Itaalias Torino katedraalis asuvat kuulsat surilina peetakse linaks, mille sisse mähiti surnud Jeesus, kuid uus uuring tõi veel midagi päevavalgele.

Teadlased uurisid linal leiduvaid tolmu ja õietolmu osakesi, mis näitasid, et need pärinevad maailma erinevatest paikadest, edastab Daily Mail.

Nende osakeste abil sai määrata, millised taimed ja kus elavad inimesed on selle surilinaga kokku puutunud.

Uue uuringu kohaselt kooti kangas Indias, kust see liikus edasi mitmesse paika enne kui jõudis Jeruusalemmast Türki, sealt edasi Prantsusmaale ja lõpuks Itaaliasse.

Teadlased leidsid Torino surilinalt mitmeid jälgi Vahemere taimede, kaasa arvatud nelgi, osja, siguri ja raiheina kohta.

Ülejäänud kangale jälje jätnud taimed pärinevad Lähis-Idast, Aasiast või isegi Põhja-Ameerikast.

«Uue Maailma taimedest on linal esindatud näiteks harilik robiinia, mis looduses kasvab USA idarannikul,» teatasid uurijad.

Vana Maailma kultuurtaimedes on linal näha kurgi, viinamarjade ja  humala jälgi.

Uurijate arvates sattus Indias valmistatud kangas palverändurite kätte, kes viisid seda maailma mitmetesse paikadesse.

Seni ei ole täpselt teada, kes selle lina valmistas ja miks selle on inimest meenutav röntgenkujutis.

Oletatakse, et see valmistati keskajal Euroopas ja selle valmistajate ja transportijate DNAd jäi sellele.

Linal oleval kujutisel on habemega mees, kelle käed on rinnal risti. Samuti olevat linal märke kätel ja jalgadel olnud ristilöömishaavade kohta.

1998. aastal tehtud süsinikuuringu kohaselt pärineb Torino surilina 13. sajandi lõpust. Seega võib see olla keskaegne võltsing, mitte Jeesuse surmaajast pärit linane kangas.

Esimesed ajaloolised andmed selle kohta pärinevad 14. sajandist.

On ka neid ajaloolasi, kelle väite kohaselt kuulus surilina Bütsantsi keisritele ning Konstantinoopoli piiramisel 1204. aastal see kadus.

Kirikuraamatus on andmed, et selline surilina oli 1353 – 1357 Prantsusmaal Lireys. See olevat kuulunud siis rüütel Geoffroi de Charnyle, kes hukkus Poitiers lahingus 1356. aastal.

Alates 16. sajandist on surilina kohta täpsemad andmed. Savoie`s Chambery kabelis olles jäi lina 1532. aastal põlengu kätte ja sai kahjustada, kuid ta taastati.

1578. aastal andis Savoie hertsog Emmanuel Philibert käsu see lina Itaaliasse Torino katedraali viia, kus see on seni.

Hoolimata mitmetest uuringutest tänapäevaste nutiseadmete ja aparaatidega, ei ole seni lina saladust lõplikult lahendatud.

Katoliku kirik on seni veendunud, et 4,3-meetrisel kangal on Jeesuse kujutis ja püha vaim aitas luua sellise röntgenpildi.