/nginx/o/2015/10/20/4613557t1he4ec.jpg)
Pikaajaline ja põhjalik geeniuuring näitas, et koerte algkodu võis olla Kesk-Aasias.
Koerte algkodu võis olla Kesk-Aasias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koerad on üks levinumaid liike meie planeedil ja seda tänu inimeste tehtud tõuaretusele, edastab BBC.
Geeniuuringu kohaselt arenesid koerad huntidest ja metsikud koerad kodustati tänapäeva Mongoolia ja Nepali alal elanud küttide poolt.
USA Cornelli ülikooli teadlane Adam Boyko ja ta kolleegid uurisid 4676 puhtaverelist majakoera ning 549 segaverelist ja metsikut koera, kes elasid inimasulates vabalt.
Segaverelisi koeri on vähem uuritud, kuid just nemad võivad olla need, kes annavad tänapäeva koertetõugude aretamissaladuste kohta vastused.
Teadlased olid varem arvamusel, et metsikute koerte kodustamine algas maailma erinevates paikades üksteisest sõltumatult, kuid koerte DNA-uuring ei toeta seda teooriat.
«Otsisime märke mitmes paigas korraga alanud kodustamise kohta, kuid me ei leidnud seda. Pigem algas see ühes kohas ja levis edasi. Kindlasti on geneetiline seos huntide ja metsikute koerte vahel,» teatasid teadlased.
Nad uurisid geene, mis asusid koerte kromosoomides lähestikku ja need näitasid, et kõige tõenäolisemalt sai metsikute koerte kodustamine alguse Kesk-Aasias.
Varasemate uuringute kohaselt võis koerte algkodu olla Lähis-Idas, Ida-Aasias või Euroopas.
Uurijate arvates aitaks koerte päritolupaika veelgi paremini kindlaks teha, kui uuritakse arheoloogilistest paikadest leitud koeri ja nende DNAd.
Enamik teadlasi on veendunud, et koerad ilmusid umbes 15 000 aastat tagasi, kuid nende ilmumine ei ole lõpuni selge.
«Ei ole kahtlust, et koerad on jahipidajad ja kuna seda on ka inimesed, siis hakkasid need loomad inimeste lähedale hoidma. Küsimus on selles, millal see tegelikult alguse sai,» teatasid uurijad.
Boyko ja ta kolleegide arvates võisid metsikud koerad esmalt süüa inimeste poolt tapetud loomade ülejääke, siis aga harjusid jahimeestega ära ja hakkasid nendega kaasas käima.
«Huntides toimus geneetiline mutatsioon, mis muutis nad vähem metsikuks, taltsutatavaks ja väiksemaks. Just selliseks, et olla sobiv jahikoer,» selgitas teadlane.
Boyko sõnul tasus muutus ja uue liigi tekkimine end ära. Tänapäeval on maailmas umbes miljard koera ja alla kümne miljoni hundi.