/nginx/o/2015/10/19/4611781t1h49b2.jpg)
Kanada Alberta ülikooli teadlaste sõnul elas juuraajastul hiidsisalik, kes kasutas oma saba nii nagu kuulus filmiarheoloog Indiana Jones, keda kehastab Harrison Ford, oma piitsa.
Hiidsisalik, kes viibutas «piitsa» nagu Indiana Jones
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apatosaurus louisae võis oma sabaga tekitada samasuguse või võimsama heli nagu Indiana Jonesi kuulus piits, edastab Daily Mail.
Teadlaste sõnul näitas simulatsioon, et hiidsisaliku saba liikus umbes helikiirusega, tekitades lööklaine.
Hiidsisaliku «piitsa» uurimise taga oli arvutiteadlane Nathan Myhrvold ja paleontoloog Philip Currie, kes on sellega tegelenud ligi kaks aastakümmet.
Uurijate sõnul meenutab nimetatud hiidsisaliku saba ehitus piitsa ja selle tõttu käitub piitsaga sarnaselt. Nende «katsesaba» oli ehitatud alumiiniumist ja roostevabast terasest ning kaetud neopreeni ja tefloniga imiteerimaks loomasaba.
Teadlaste arvates võis hiidsisaliku saba tegelikult kaaluda umbes 1590 kilogrammi ja selle peenema osa löögi järel võis tekkida mitte piitsa vihin, vaid «kahurikärgatus».
Piitsa ja ka saba viibutades selle mass väheneb, kiirus kasvab ja tekib lööklaine.
Teadlaste uuring näitas, et «katsesaba» liikumiskiirus ulatus enamikel kordadel 1207 kilomeetrit tunnis, kuid oli ka kordi, mil see liikus kiiremini.
Helikiirus ulatub kuivas 20-kraadises õhus umbes 1235 kilomeetrini tunnis.
«Meile meeldib mõte, et esimesed olendid Maal, kes midagi helikiirusel ja võimalik, et sellest kiiremini tegid, ei olnud inimesed, vaid sauropoodid,» laususid uurijad.
Teadlased jäädvustasid kunstsaba liikumise kiirkaamerate abil.
Paleontoloog Currie arvates kasutasid hiidsisalikud oma pikka piitsasarnast saba enesekaitseks, suhtlemiseks või isegi partneri meelitamiseks.
Saba tekitatav heli võis olla märk, et loom on paaritumiseks valmis.
On ka neid teadlasi, kelle arvates ei saa arvutisimulatsiooniga õiget pilti ning kui eelajaloolised loomad oleks oma saba liigutanud helikiirusel, oleks see valus ja neile ohtlik olnud.