Naistevahetuse-Kersti nutu äärel: tahaksin koju!

Naistevahetus - Terje pere Foto: Raivo Lugima

TV3 tõsielusarja «Naistevahetus» viiendas osas vahetasid kodud Kersti Põltsamaalt ja Terje Stockholmist.

Kersti on 21-aastane ja lastega kodune. Kristo on 24-aastane ja töötab logistikuna. Peres kasvab kaks last - aastane Kathriin ja kolmene Kenneth. Neli aastat tagasi kohtunud Kersti ja Kristo elavad Põltsamaal, kus nende koduks on uus, pangalaenuga soetatud eramaja.

Terje on 26-aastane ja töötab küünetehnikuna. Terje moslemist abikaasa Mohamed on 29-aastane. Mohamed õpib ülikoolis inseneriks. Erialast tööd tal hetkel pole. Peres kasvab kaks last - kaheksa-aastane Laura-Liisa ja aastane Leonard-Mahmod. Terje ja Mohamed elavad Rootsis, Stockholmi äärelinna munitsipaalkorteris.

Terje ja Mohamed kohtusid Rootsis viis aastat tagasi. «Ta oli ikka väga ilus,» teatas Mohamed rahulolevalt. Terje pärast oli Mohamed paljukski valmis. Ta õppis Terje pärast hispaania keelegi ära, sest Terje ei osanud ei rootsi ega inglise keelt, kuid hispaania keeles ta siiki rääkis.Terje ja Mohamed abiellusid kaks korda, nii ilmalikult kui moslemi traditsioonide kohaselt. «Tore on rahvast segada,» oli Terje erinevate kultuuride ja rahvuste suhtes tolerantne. «Esimene kord, kui perega kohtusin, mul käed-jalad värisesid, paanitsesin üle.» «Ja nüüd armastavad nad teda rohkem kui mind!» torkas Mohamed vahele.

Kersti ja Kristo sugulaste ja sõpradega pidevast suhtlemisest suuremat ei pidanud. «Meie perekond on väike ja meile meeldib omaette olla. Meie ei käi teistega läbi,» ütles Kersti.

Mohamed teatas kavalalt, et püksid on peres naise jalas: «Minu naine on majas boss, ta tahab ju nii palju, mina vajan vaid toitu. Ta ütleb mulle, mida ta tahab ja ma teen seda.»

Pereemad vahetasid kümneks päevaks kodud.

Kersti pelgas, et mis siis küll juhtub, kui uues peres ei koristata. Mohamed teataski, et nende kodus koristatakse vaid siis, kui naine käsu kätte annab.

Mohamed lootis, et naisega number kaks ta ilmselt siiski abielluma ei pea, ehkki eesti naised talle üldiselt meeldivad: «Nad on perekesksed nagu araabia naised.»

Saatesse tulles olid pereemadel omad lootused. «Uue mehe juurest sooviksin õppida, kuidas peaksin suhtlema teiste meestega. Ma ei julge meestega suhelda, pelgan mehi,» tunnistas Kersti. «Äkki õpin oma peret rohkem hindama?» lootis Terje. «Ma ei arva, et ta minule kehvemini vaatama hakkab ja ma pole ka armukade,» oli Kristo oma naises kindel.

Emad saabusid uude koju.

«Tundub, nagu keegi ei elakski siin,» arvas Terje, kui oli Kersti ülikorras ilusa majaga tutvust teinud.

«Kui mees pole veel ärganud selleks ajaks, kui laps läheb lõunaunele, siis püüan tedagi äratada,» luges Kersti imestunult Terje jäetud perenaise käsiraamatust. «Reedeti käib koristaja,» luges Kersti edasi ja teatas, et talle meeldiks selline asi. Ta imestas ka selle üle, et pesu pestakse pesumajas.
«Paha lapse jaoks on paha lapse tumba ja poes käib mees,» oli ka Terje piiblit lugedes imestunud.

Pärast esimest kohtumist uue emaga leidis Mohamed, et Kersti on väga vaikne: «Minu naist on ikka kuulda ka.»

«Ma tulen kohe tagasi!» läks Mohamed pärast tutvumist kiiresti omi asju ajama. Kersti arvas, et ta on nüüd omapead, kuid kohe olid kohal sugulased, kes end korteris mõnusalt sisse seadsid. «Minu jaoks on hirmutav see, kõik on võõrad, keel on võõras, meil kodus ikka sellist asja pole, olen hirmunud!» tundis Kersti ennast uues kohas kehvasti.

Põltsamaal oli Kristo uudishimulik: «Lihtsalt läksid Rootsi õnne proovima nagu nad Afganistanist põgenevad, sest see on heaoluriik?»  

Kersti oli Rootsi peres hädas, seal polnud ju päevakava ka: «Mida ma siin tegema peaksin, minu jaoks on see suur segadus, ma ei saa oma rollist praegu aru?»

See, kui põhjalikult on asjad uue ema jaoks ette valmistatud, lõi Terje pahviks. «Ma kirjutasin ühe kirja, kus on menüü ja kuidas lastega käituda, see on arvutis, külastaja konto all,» teatas Kristo uuele emale.

«Mulle temperemantsed naised, kes oma tahtmist peale suruvad, ei meeldi, ikka mees peab otsustama, mina olen omas kodus ja tema võõras kodus,» oli Kristo uue ema hoogsusest ärritunud.

Esimesel hommikul Mohamed lihtsalt magas. «Võibolla see ongi see minu süü, et ta on nii laisk, teen kõik ette-taha ära,» kommenteeris Terje. «Minu mees ei mängi arvutis mänge ja tal on püsiv töökoht!» oli Kersti Mohamedi suhtes kriitiline.

Terje elu uues kodus oli esimestel päevadel igav, aga Kersti oma suisa jube, sest rahvas vooris kogu aeg sisse-välja: «Ma ei saanudki enam aru, kes on naaber, kes on sõber.»

Kersti oli nutu piiril, sest ei suutnud uue perega harjuda. Terje teadis seda ette: «Saagu seal hakkama. Ma saan siin hakkama!»

Kersti ei tahtnud neid sugulasi ja sõpru, kes olid talle ja Mohamedile seltsiks tulnud, nähagi: «Ma ei näe vajadust, miks peaksin hakkama kolmandate isikutega rääkima? Ma tahaksin koju minna!»