Nüüdisinimesed lahkusid Aafrikast arvatust varem, kuid mitte jahedasse Euroopasse

Kagu-Hiinast Daoxianis asuvast koopast leitud inimhambad kinnitavad, et Aafrikast lahkunud nüüdisinimene ei suundunud külma Euroopasse, vaid märgatavalt soojemasse Aasiasse.

Hiina ja Hispaania teadlased leidsid 47 iidset hammast, mille uurimine näitas, et need kuuluvad Homo sapiens´ile, edastab Yle.

Hammaste vanus oli üllatus, sest need on 80 000 – 120 000 aastat vanad.

Teadlased olid seni arvamusel, et nüüdisinimesed ei läinud Aafikast väljarändel kuigi kaugele, kuna Euroopa on võrdlemisi lähedal ja selle tõttu arvati, et sinna.

Uurijatel oli üsna keeruline hammaste vanust määrata, kuna neis ei olnud enam alles radioaktiivset süsinikku. Inimjäänuste vanuse kindlaks tegemiseks kasutatakse sageli radiosüsinikumeetodil dateerimist, kuid seda saab kasutada vaid materjalide puhul, mille vanus on kuni 62 000 aastat.

Teadlased ei lasknud end heidutada ja analüüsisid siis lubjakivipinnast, millest hambad leiti. Lubjakivi võib olla vähemalt 80 000 aastat vana ja seega sai see daatum hammaste minimaalvanuseks.

Hammaste lähedalt leiti loomaluid, mis pärinesid hilises pleistotseenis elanud loomadelt. Nende luude vanuse järgi sai määrata hammaste ülemise vanusepiiri, mis on 120 000 aastat.

Paleontoloogide teatel ei ole kahtlust, et tegemist on Homo sapiens´i hammastega, sest sellele viitab nende suurus, kuju ja email.

Daoxiani koopast leitud hambad ei ole esimesed sellised, sest kaks 100 000 aasta vanust hammast leiti juba möödunud aastal.

Hiina hambaleiud lükkavad seega ümber vana teooria, et Aafrikas tekkinud pärisinimene Homo sapiens ei alustanud «maailmavallutamist» 50 000 – 60 000 aastat tagasi, vaid umbes 20 000 – 30 000 aastat varem.

Teadlased on Iisraelist leitud 100 000 aasta vanuseid koljusid seni pidanud üksikute Aafrikast väljarändajate katseteks.

Daoxiani inimeste saatuse kohta ei ole andmeid ja nende seostamiseks teiste inimgruppidega tuleks teha DNA-teste, kuid oletatakse, et hilisemad tulijad olid tugevamad ja nutikamad ning allutasid esimesed.

«On tõendeid, et Hiina Daoxiani piirkonna nüüdsed elanikud pärinevad nüüdisinimestest, kes segunesid Lääne-Aasias neandertallastega,» teatas Saksamaa Max Plancki ülikooli paleontoloog Jean-Jacques Hublin.

Ei ole täpselt teada, miks Aafrikast välja rännanud nüüdisinimestel võttis Euroopasse saabumine kaua aega, sest esimesed märgid nende kohta pärinevad alles 45 000 aasta tagusest ajast.

Arvatakse, et Aafrika soojusega harjunud Homo sapiens´il oli lihtsam minna sooja kliimaga Aasiasse, kui märgatavalt jahedama kliimaga Euroopasse.

On ka teooria, et nüüdisinimene ei saanud Euroopas kanda kinnitada, enne kui märgatavalt robustsem ja külmaga harjunud neandertallane oli välja surnud.

Kliimateadlaste arvates liikus Homo sapiens pärast jääaega Euroopa suunas aeglaselt, harjutades end uue kliimaga.