Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Inimesed näevad videotel välja kenamad kui fotodel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Inimesed näevad videotel välja kenamad kui fotodel
Inimesed näevad videotel välja kenamad kui fotodel Foto: SCANPIX

Briti Portsmouthi ülikooli psühholoogi väitel näevad inimesed videotel kenamad välja kui fotodel.

Põhjus selles, et videotel saavad inimesed oma miimika paremini esile tuua, kirjutab The Telegraph.

Uuring näitas, et atraktiivsust ei määra, milline on inimese füüsiline välimus, vaid näoliigutused ja hääletoon.  

Psühholoog Ed Morrisoni sõnul on varasemad samalaadsed näouuringud keskendunud fotodele, mis on oma olemuselt staatilised. Tegelikult on inimnäod dünaamilised ja väga väljendusrikkad.

«Vana väljend, et «kaamera ei valeta kunagi» sai ümber lükatud. Fotod ei suuda nägude laia dünaamikat ega kenadust täielikult edasi anda. Küll saab seda teha aga video,» selgitas Morrison.

Psühholoogi sõnul oli tema uuringu eesmärgiks näidata, et näo liikuvus ja kõnelemine on tähtsad atraktiivsuse aspektid.

Ta lisas, et sama isiku nägu on fotol ja videos üsna erinev.

«Näo atraktiivsus mängib tähtsat rolli nii romantilises- kui ka sõprussuhtes. Kuid ka veel tähtsamates asjades nagu tööle palkamisel, mingi kandidaadi poolt hääletamisel ja kohtujuhtumites,» jätkas psühholoog.

Juba varem on mitmed uuringud näidanud, et sümmeetriliste näojoontega ning selle tõttu kenamaid inimesi koheldakse paremini ning nende elu on kergem.

Morrisoni sõnul muudavad inimesed kellegagi meeldiva persooniga silmas-silma suheldes teadlikult oma näoliigutusi ning rääkimismaneeri.

«Nägu on see, mille kaudu edastatakse üsna palju. Nii naised kui mehed võivad näoliigutusi muuta selliselt, et nad vastassoost isikule meeldivamad ja kenamad paistaksid. Lisaks tavapärasele naeratusele kasutatakse veel tervet rida niinimetatud näosõnumeid,» nentis uurija.

Tagasi üles